Baltimaade suurim ehitusplats kulgeb silmapiirini. Selle pinnale mahub veerandsada jalgpalliväljakut. Kerkib riburada tööstusehitisi, mis on võrreldavad Viru hotelliga, aga näivad kaugelt kaedes pigem tikutopsidena. Platsi palistavad tuulikupargiga tuhamäed. Paistavad Narva põlevkivikarjääri ehitised. Veerelt kallistab Narva jõgi, teisalt Alutaguse metsamassiiv, mille kohal kõrguvad sinetades Sinimäed, Kuremäe. Kaugemal on Sillamäe sadam ja Venemaa kunagine põlevkivikants Slantsõ, mis praegu upub seal kasutust mitte leidvatesse pruuni kulla mägedesse.

Platsil ja valmis hoonetes on sadu ehitajaid, sohvreid, viimistlejaid, tehnikuid, insenere, arvutispetsialiste, keevitajaid. Valavad betooni, paigaldavad tugisõrestikke, tõstavad, monteerivad hiiglaslikke agregaate, seadistavad arvutisüsteeme, veavad sadu kilomeetreid juhtmeid ja torusid. Plats koliseb, sumiseb, undab, piiksub, krigiseb, ragiseb, tuututab. Teeb kümneid hääli, mille kohta ÕS-is veel sõna puudub.