Barroso: Euroopa Liit on praegu tugevam kui eales varem

 (4)

Euroopa Komisjoni president usub, et kui Euroopa Liit suudab edukalt toimida 27 liikmesriigiga, siis on see võimalik ka rohkem kui 30 liikmesriigiga.

 •• Mis on teie hinnangul selle komisjoni koosseisu, ütleme näiteks kolm senist kõige suuremat saavutust?

Esi­me­ne on kind­las­ti see, et ole­me näi­da­nud Eu­roo­pa Lii­du võime­li­sust töö­ta­da 27 liik­mes­rii­gi­ga. Laie­ne­mi­ne oli ja on üli­suur edu­lu­gu. Ma võin tei­le öel­da, et Eu­roo­pa Liit loeb prae­gu maail­mas roh­kem kui va­nas­ti. Olin Por­tu­ga­li vä­lis­mi­nis­ter 1990-nda­tel ja 1992. aas­tal osa­le­sin Por­tu­ga­li ee­sis­tu­mi­se ajal Eu­roo­pa Lii­du nõuko­gus. Kui ma võrd­len se­da, kui­das Eu­roo­pa Lii­tu nä­hak­se prae­gu väl­jast­poolt – meie Amee­ri­ka, Ve­ne ja Hii­na sõpra­de seas –, siis prae­gu res­pek­tee­ri­tak­se meid pal­ju roh­kem. Üks põhjus on sel­les, et prae­gu on meil 27 liik­mes­rii­ki, 500 mil­jo­nit ela­nik­ku. Ja võin uh­kelt öel­da, et Eu­roo­pa Ko­mis­jon on and­nud sel­les­se suu­re pa­nu­se. Meil on ko­mis­jo­nis 27 lii­get igast liik­mes­rii­gist. Al­gu­ses ütle­sid pal­jud, et 27 liik­me­ga Eu­roo­pa Liit ei hak­ka töö­le, kuid see töö­tab! Va­hel võtab ot­sus­te lan­ge­ta­mi­ne roh­kem ae­ga, kuid see töö­tab.

Samal teemal:

Tei­ne saa­vu­tus on ko­mis­jo­ni pa­nus ener­gia­po­lii­ti­ka ja klii­ma­muu­tus­te vas­ta­se võit­lu­se jaoks mõel­dud meet­me­te väl­jatöö­ta­mi­sel. Viis aas­tat ta­ga­si pol­nud Eu­roo­pa Lii­dul ener­gia­po­lii­ti­kat ega ka koor­di­nee­ri­tud lä­he­ne­mist klii­ma­muu­tus­te­le. Aga nüüd on Eu­roo­pa sel­les val­las lii­der ko­gu maail­mas. Me ole­me vas­tu võtnud kõige am­bit­sioo­ni­ka­ma prog­ram­mi ning üri­ta­me tuua Amee­ri­kat ja maail­ma täht­sa­maid kas­va­vaid ma­jan­du­si üleilm­se kok­ku­lep­pe juur­de sel­le aas­ta lõpus. Ka ener­gia­jul­geo­le­kus ja -so­li­daar­su­ses tee­me edu­sam­me. Me po­le veel seal, kus soo­vik­si­me ol­la. Kuid ehi­ta­me ener­gia­po­lii­ti­kat ja si­se­tur­gu üles põhimõtte­li­selt mit­te­mil­lest­ki.

Kol­man­daks saa­vu­tu­seks on ma­jan­dus. Siin ole­me mui­du­gi ela­nud ka­hel pe­rioo­dil. En­ne krii­si ja nüüd, krii­si ajal. Ar­van, et en­ne krii­si an­dis Lis­sa­bo­ni st­ra­tee­gia ma­jan­dus­tes­se suu­re pa­nu­se, mi­da kin­ni­ta­sid ka kõik näi­ta­jad. Kuid hil­ju­ti tei­selt poolt At­lan­di oo­kea­ni tul­nud kriis on sel­le­le suurt mõju aval­da­nud. Ma ei saa ol­la olu­kor­ra­ga ra­hul, sest see on tõsi­ne. Kuid ko­mis­jon on tei­nud Eu­roo­pa ma­jan­du­se taa­se­lus­ta­mi­se et­te­pa­ne­ku, mil­le kin­ni­ta­sid 27 liik­mes­rii­ki. Ka üleilm­ne ma­jan­du­se sti­mu­lee­ri­mi­se plaan, mil­le võttis vas­tu G8, põhi­nes Eu­roo­pa et­te­pa­ne­ku­tel.

On kind­las­ti ka tei­si vald­kon­di, millesse me ole­me vä­ga pal­ju pa­nus­ta­nud. Kuid ku­na küsi­si­te kol­me, siis tu­lid just need kolm spon­taan­selt mul­le meel­de kui sel­le ko­mis­jo­ni kolm kõige täht­sa­mat saa­vu­tust.

•• Kui võin, siis laiendaksin kõiki neid kolme pisut. Esiteks mainisite Euroopa integratsiooni ja selle edendamist oma presidentuuri ajal. Eesti president on teile otsustanud anda selle töö eest ka kõrge teenetemärgi. Kuid vaataks korraks tulevikku. Kas Euroopa, kus on rohkem kui 30 liikmesriiki ja komisjonis sama palju volinikke, võiks sama hästi töötada?

Ma olen vä­ga uh­ke, et pre­si­dent Il­ves on mää­ranud sel­le tee­ne­temär­gi. Näen se­da kui tun­nus­tust Eu­roo­pa Ko­mis­jo­ni­le te­ma rol­li eest edu­ka Eu­roo­pa laie­ne­mi­se el­lu­vii­mi­se eest. Olen vä­ga rõõmus, et saan sel­le teie pea­lin­nas vas­tu võtta.

Nüüd sel­lest, kui­das ma näen tu­le­vik­ku. Esi­teks tahan ma kor­ra­ta, et liit on prae­gu tu­ge­vam kui kümme või roh­kem aas­tat ta­ga­si. Ma ütlen se­da – ol­les teie­ga vä­ga aus –, et mõni­kord te­kib Eu­roo­pa Lii­du asu­ta­ja­liik­me­tel tea­tud nos­tal­gia. Kui ini­me­sed vaa­ta­vad mi­ne­vik­ku, siis on neil ala­ti tea­tud nos­tal­gia.

•• … rohi oli rohelisem?

Jaa. Just, oh need head va­nad ajad. See on inim­lik reakt­sioon. Kuid kui me vaa­ta­me ob­jek­tiiv­seid fak­te, siis Eu­roo­pa on tu­ge­vam kui kümme aas­tat ta­ga­si. Nii ma­jan­du­sa­ren­gu kui ka sot­siaal­se heao­lu poo­lest. Nüüd on meil mui­du­gi st­ruk­tu­raal­ne kriis, kuid Eu­roo­pa on tu­ge­vam.

Loe veel

Ka ko­mis­jo­ni töö tu­le­mus­te­ga olen vä­ga ra­hul. Po­le min­git va­het, kas vo­li­nik on va­nast või uuest liik­mes­rii­gist. Kõigil on sa­ma­su­gu­ne vää­ri­kus. Kuid need, kes analüüsi­vad ko­mis­jo­ni tööd de­tail­selt, tea­vad – võib-ol­la laiem ava­lik­kus mit­te –, et meil po­le ko­mis­jo­nis siia­ni ühe­gi ot­su­se vas­tuvõtmi­seks ol­nud va­ja hää­le­ta­da. Kõik ot­su­sed on vas­tu võetud kon­sen­su­se alu­sel. Ma olen töö­ta­nud kon­sen­su­se kul­tuu­ri aren­da­mi­se ni­mel ja ar­van, et see on õige lä­he­ne­mi­ne.

•• Aga kas te arvate, et see on jätkusuutlik 30 ja enama liikmega komisjonis?

Ar­van küll. Me va­ja­me igaühe vaa­teid. Me ole­me me­hed ja nai­sed, kes tu­le­vad eri liik­mes­rii­ki­dest, po­lii­ti­lis­test pe­re­kon­da­dest ning on eri kul­tuu­ri­taus­ta­ga – kuid meie va­hel va­lit­seb Eu­roo­pa komp­ro­mis­si kul­tuur, mis tä­hen­dab, et pea­me kaits­ma ühi­seid Eu­roo­pa hu­ve.

Mui­du­gi on igaühel oma tund­li­kud ko­had, ko­ge­mus ja lä­he­ne­mi­ne. Kuid me töö­ta­me sel­le ni­mel, mis on ühi­ne Eu­roo­pa hüve. Suu­res osas on see ins­ti­tut­sioo­ni kul­tuu­ri ja juh­ti­mi­se küsi­mus ning liik­me­te ar­vu küsi­mus po­le kõige täht­sam. Ko­mis­jon suu­dab töö­ta­da 27 või ise­gi ena­ma liik­me­ga. Te­ge­li­kult on ju pal­ju­del Eu­roo­pa va­lit­sus­tel üle 27 liik­me, kui lu­ge­da kok­ku ase­mi­nist­rid ja tei­sed liik­med.

Mul on ka hea meel tei­le öel­da, et sel­le töö koh­ta on ole­mas sõltu­ma­tuid uu­rin­guid, mis võrd­le­vad sel­le ja eel­mis­te, vä­he­ma liik­me­te ar­vu­ga ko­mis­jo­ni­de ot­su­seid. Nen­de jä­rel­dus on, et see ko­mis­jon on võtnud vas­tu roh­kem ot­su­seid ja tei­nud se­da aja mõttes efek­tiiv­se­malt.

•• Mainisite ka majandust ühe saavutusena. Kuid Euroopa ja kogu maailm elab läbi väga suurt kriisi. Mis te arvate, kas ja kuidas saaks peatada eri valitsusi, kes tahaksid kasutada kriisi leevendamiseks protektsionistlikke meetmeid? Kas Euroopa Komisjonil on oma roll, et lähendada eri majanduse päästeplaane ning suunata valitsusi protektsionismist eemale?

Saa­vu­tu­se­na pi­da­sin sil­mas se­da, et krii­si ajal suut­si­me saa­vu­ta­da kok­ku­lep­pe ühis­tes vas­tu­meet­me­tes vaa­ta­ma­ta sel­le­le, et Eu­roo­pa koos­neb eri liik­mes­rii­ki­dest. See on edu. Kuid ol­les aus, me ei suu­da kõiki muu­tu­jaid sel­les krii­sis kont­rol­li­da. Na­gu tea­te, see kriis tu­li teis­test maail­ma pai­ka­dest, eri­ti fi­nantsk­rii­sist USA-s. Ol­les se­da öel­nud, ar­van, et Eu­roo­pa Liit on väl­ja tul­nud hea­de vas­tus­te­ga. Me ole­me heaks kiit­nud ma­jan­du­se taas­ta­mi­se plaa­ni, mi­da viiak­se nüüd el­lu. Ja se­da võib pi­da­da edu­kaks, sest liik­mes­rii­ki­de olu­kord on ju vä­ga eri­nev. On mõned, kel on de­fit­siit, need, kes on jõud­nud ma­jan­dus­lan­gu­ses­se, tei­sed, kel on siia­ni po­si­tiiv­ne kasv. Mõned on eu­ro-a­las, tei­sed on väl­jas.

Eu­roo­pa Ko­mis­jo­ni poolt sei­sa­me vas­tu ma­jan­dus­li­ku pro­tekt­sio­nis­mi ja nat­sio­na­lis­mi tren­di­de­le. Kui me se­da ei teeks, saa­buks ka­tast­roof. Ku­ju­ta­ge ai­nult et­te, mil­li­ne oleks olu­kord prae­gu.

Krii­sis on loo­mu­lik ten­dents, et en­nast üri­ta­tak­se kaits­ta, sul­ge­des oma ma­jan­du­se teis­te ees. Kui meil po­leks si­se­tu­ru­reeg­leid, oleks see rii­ki­de­le, seal­hul­gas Ees­ti­le, vä­ga ne­ga­tiiv­ne. Tei­sed sul­gek­sid oma tu­rud, pa­nek­sid pii­ran­gud kau­pa­de, tee­nus­te ja ini­mes­te lii­ku­mi­se­le.

•• See tekitaks doominoefekti?

Jah. Ja se­da ei juh­tu. Eu­roo­pa Ko­mis­jo­nil on ole­mas vahendid, et nõuda reeg­li­te aus­ta­mist. Ma ei ütle, et see trend ei ek­sis­tee­ri. Vas­tu­pi­di, see on ole­mas näi­teks väl­jas­pool Eu­roo­pa Lii­tu. Me nä­gi­me, kui­das Oba­ma plaa­ni pu­hul taht­sid mõned ini­me­sed USA kong­res­sis sin­na kir­ju­ta­da reeg­li „os­ta Amee­ri­kas too­de­­tut”.

Kuid pä­rast se­da, kui me USA ad­mi­nist­rat­sioo­ni­ga rää­ki­si­me, võtsid nad sel­le eelnõust väl­ja. Ma olen rõõmus, sest Oba­ma on näi­da­nud üles ju­hios­ku­si, seis­tes vas­tu pro­tekt­sio­nis­mi­le. On vä­ga olu­li­ne, et me sel­le­le vas­tu sei­sa­me, sest pro­tekt­sio­nism ei loo ühte­gi töö­koh­ta.

Te­ge­lik­ku­ses see hä­vi­tab töö­koh­ti. Suu­res osas tä­nu ko­mis­jo­ni­le sei­sa­me nei­le tren­di­de­le vas­tu ning ma loo­dan, et säi­li­ta­me si­se­tu­ru kon­ku­rent­si ja va­ba­du­se reeg­lid.

•• Kas te arvate, et liikmesriigid suudavad praeguses kriisisituatsioonis ka tegelikult kliimamuutuste paketis sisalduvaid väga ambitsioonikaid eesmärke ellu viia? Või aitab kriis ise näiteks kliimamuutuste vastu võitlemise eesmärke täita, sest tootmine Euroopas kahaneb?

Ar­van, et liik­mes­rii­gid aus­ta­vad oma lu­ba­du­si. Need ot­su­sed lan­ge­ta­ti mul­lu det­semb­ris, mil ne­ga­tiiv­se­maks muu­tuv ma­jan­dus­si­tuat­sioon oli ju­ba tea­da. Too­ni­tak­sin veel kord: sel­les pa­ke­tis pei­tu­vad ka võima­lu­sed. See, et me sea­me eesmär­giks süsi­ni­ku­va­ba­ma ma­jan­du­se, mis oleks vä­hem sõltuv fos­siil­se­test kütus­test, tä­hen­dab uu­te tur­gu­de ava­ne­mist, uu­si töö­koh­ti „ro­he­lis­tes töös­tus­ha­ru­des”. Olu­li­ne on nä­ha se­da prog­ram­mi mit­te koor­ma­na, vaid uu­te võima­lus­te ava­ne­mi­se­na.

•• Tulles energia juurde ei saa mööda Venemaast. Venemaa on põhjustanud pahandusi nii Gruusias kui ka Vene-Ukraina gaasitüli käigus. Te olite hiljuti koos Siim Kallasega Moskvas. Kuidas näete Euroopa Liidu ja Venemaa suhete arengut lähitulevikus, eriti mis puudutab energiaallikaid? Kas Euroopal on siiski vaja suurendada oma energiaallikate arvu?

Rää­ki­des kõige­pealt üldi­selt: Ve­ne­maa on Eu­roo­pa Lii­du­le vä­ga täh­tis part­ner. Meil on mõned eriar­va­mu­sed ning ma olen ol­nud vä­ga ava­tud ja ot­se­ko­he­ne nen­dest, seal­hul­gas nii õigus­rii­gi kui ka inimõigus­te prob­lee­mi­dest oma Ve­ne part­ne­ri­te­ga rää­ki­des. Ma rõhu­ta­sin se­da ka pre­si­dent Med­ve­de­vi­ga ja pres­si­kon­ve­rent­sil pea­mi­nis­ter Pu­ti­ni­ga koh­tu­des.

Kuid me ole­me suu­rel mää­ral tei­ne­tei­sest sõltu­vad. Mit­te ai­nult ener­gia val­las, Ve­ne­maa on Eu­roo­pa Lii­du suu­ru­selt kol­mas kau­ban­dus­part­ner pä­rast USA-d ja Hii­nat. Ja me ole­me esi­me­ne in­ves­tor Ve­ne­maal. Meie suh­ted peak­sid ole­ma ehi­ta­tud po­si­tiiv­se vas­tas­ti­ku­se sõltu­vu­se ümber. Me tun­nis­ta­me Ve­ne­maad olu­li­se part­ne­ri­na, kuid se­da peaks te­ge­ma ka Ve­ne­maa.

Ol­les se­da öel­nud, on tõsi, et ava­lik ar­va­mus nii siin kui ka seal ei näe, et suht­lus teeb head meie üleüldis­te­le eesmär­ki­de­le. Prob­lee­mid, ni­melt Ve­ne­maa ja Gruu­sia va­hel ning hil­ju­ti Ve­ne­maa ja Uk­rai­na va­hel, po­le Eu­roo­pa Lii­du us­ku Ve­ne part­ne­ri vas­tu suurendanud. Ma ar­van, et me peak­si­me töö­ta­ma sel­le ni­mel, et su­he muu­tuks mõle­ma­le poo­le­le ka­su­li­kuks.

On fakt, et pal­jud Eu­roo­pa tar­bi­jad ei saa­nud gaa­si, mi­da nad olek­sid pi­da­nud Ve­ne­maalt saa­ma. Mui­du­gi tea­me, et Ve­ne ver­sioo­ni jär­gi oli sel­le olu­kor­ra põhjus­ta­ja Uk­rai­na. Uk­rai­na ver­sioo­ni jär­gi oli süüdi Ve­ne­maa. Kuid fakt oli, et gaa­si ei tul­nud. Gaa­sial­li­ka­te roh­ken­da­mi­ne on vaid et­tenä­ge­lik käi­tu­mi­ne. See po­le suu­na­tud Ve­ne­maa vas­tu. Et­tenä­ge­lik­ku­se põhi­li­ne ree­gel on, et di­ver­si­fit­see­ri­tak­se gaa­si tar­neal­li­kaid.

Ma olen kin­del, et Ve­ne­maal pol­nud ka­vat­sust Eu­roo­pa tar­bi­jaid ka­ris­ta­da. Miks oleks pi­da­nud­ki?

Kuid fakt oli, et ka­he­pool­se tüli tõttu tek­kis sel­li­ne tagajärg. Selline on ob­jek­tiiv­ne hin­nang olu­kor­ra­le, mit­te kel­le­gi süüdis­ta­mi­ne.

Ma ar­van, et di­ver­si­fit­see­ri­mi­ne on olu­li­ne. Sa­mu­ti ar­van, et ühen­dus­te ehi­ta­mi­ne Bal­ti­maa­de ja Eu­roo­pa va­he­le on olu­li­ne, sest ma ta­han hoi­da ära Bal­ti ener­gia­saa­re si­tuat­sioo­ni. Mui­de, ka meie klii­ma­pa­kett ai­tab siin, ka see suu­ren­dab ener­gia­jul­ge-ole­kut. Ener­gia­jul­geo­lek ja klii­ma­muu­tus­te­le vas­tu as­tu­mi­ne on ühe mündi kaks poolt.

•• Kui vaatate tulevikku – kuigi see on praegu raske – ja juhul, kui teil oleks võimalik komisjoni veel viis aastat juhtida, siis mis oleksid peamised asjad, mida tuleks Euroopa integratsiooni edendamiseks järgmisena teha?

Teil on õigus, tu­le­vik­ku en­nus­ta­da on prae­gu ras­ke. Vii­ma­se aja aren­gud Eu­roo­pas ja maail­mas on se­da kin­ni­ta­nud. Kui te­ha en­nus­tu­si, peab ar­ves­ta­ma kõige täht­sa­ma muu­tu­ja­ga, mil­leks on et­tear­va­ma­tus. Se­da ole­me näi­nud al­les hil­ju­ti. Ve­ne-Gruu­sia sõda näi­teks, aga ka Ve­ne-Uk­rai­na gaa­sitüli ning mit­med tei­sed as­jad. Siis­ki on ole­mas aren­gud, mi­da võime en­nus­ta­da.

Esi­teks, kõige tõen­äo­li­sem stse­naa­rium on kah­juks see, et kriis kes­tab ka 2010. aas­tal. Me loo­da­me, et pä­rast kõiki­de meetme­te kasutusele võtmist võiks sel­le aas­ta lõpus, järg­mi­se aas­ta al­gu­ses nä­ha lee­ven­du­mist. Kuid meie ma­jan­du­so­lu­kord jääb ras­keks nii sel kui ka järg­mi­sel aas­tal. See­ga jääb vä­ga olu­li­seks üle­san­deks ma­jan­du­se elav­da­mi­se plaa­ni el­lu­vii­mi­ne ja jäl­gi­mi­ne.

Tei­seks oleks Root­si ee­sis­tu­mi­se ajal heaks kii­de­tav Stock­hol­mi si­se- ja jus­tiit­sas­ja­de prog­ramm. 2010. aas­tal tu­leb see siis el­lu viia.

Kol­man­daks on Ko­pen­haa­ge­ni klii­ma­kon­ve­rent­si tu­le­mu­sed sel­le aas­ta lõpus. Loo­de­ta­vas­ti saa­vu­ta­tak­se seal kok­ku­le­pe, mis looks uue režii­mi kas­vu­hoo­ne­gaa­si­de vas­tu võit­le­mi­seks ning ma­jan­du­se jät­ku­suut­lik­ku aren­gu ta­ga­mi­seks.

Eu­roo­pa mõttes ka­vat­se­me sel­le aas­ta lõpus aval­da­da nn eelar­veüle­vaa­te, mil­lest saa­vad kõige olu­li­se­mad ju­hi­sed Eu­roo­pa Lii­du ee­lar­ve kok­ku­pa­ne­mi­se­le, mis järg­neb aas­ta­le 2013.

e-kaubandus konverents
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare