Barroso pälvib Eesti Vabariigi kõrge autasu
Kuna eelmisel aastal kirjutas president otsusele „Riiklike autasude andmise kohta” alla 6. veebruaril ning ülemöödunud aastal 7. veebruaril, siis suure tõenäosusega teeb ta seda tänavugi umbes samal ajal.
Teenetemärkide saajaid hoitakse kiivalt saladuses ega avalikustata enne presidendi vastava otsuse allakirjutamist. Eesti Päevalehele teadaolevalt pälvib Eesti riigi kõrge autasu Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso, kes tuleb seda ise Eestisse 23. veebruaril vastu võtma.
Sel aastal saab läbi praeguse Euroopa Komisjoni ametisoleku aeg ja 23. veebruaril tuleb komisjoni president Barroso Eestisse ühepäevasele visiidile. Visiit on kõigi eelduste järgi seotud just komisjoni ametiaja lõpuga, mille jooksul on tehtud ära tohutu suur töö uute liikmesriikide, sealhulgas Eesti integreerimisel Euroopasse. Seetõttu on loogiline omistada José Manuel Barrosole Eesti riigi teenetemärk, et tunnustada tema ülitähtsat rolli Euroopa Liidu arengus viimase viie aasta jooksul.
Kõrgeim autasu
Tõenäoliselt annetab president Toomas Hendrik Ilves Barrosole välismaalastele antava kõrgeima riikliku autasu ehk Maarjamaa Risti.
Näiteks möödunud aastal annetas president Ilves seoses iseseisvuspäevaga ja Eesti riigile osutatud teenete tunnustamiseks Maarjamaa Risti keti Portugali presidendile Anibal Antonio Cavaco Silvale. Portugali president pälvis autasu Eesti okupeerimise mittetunnustamispoliitika toetamise eest.
Maarjamaa Risti I klassi teenetemärgi sai möödunud aastal aga Ivars Godmanis Eesti-Läti riikidevaheliste suhete edendamise eest.
Võrreldes möödunud aastaga jääb sellel aastal teenetemärkide saajate arv Eesti Päevalehe andmetel kõvasti väiksemaks. Tõenäoliselt pälvib seekord kõrge riikliku autasu vähemalt sada inimest vähem kui aasta varem. Võrdluseks olgu öeldud, et 2008. aastal oli riikliku autasu saanud isikute arv 268 ning 2007. aastal 342. Kolm aastat tagasi annetas president Arnold Rüütel üle 800 teenetemärgi, mis on ka senine rekord.
