Sheeter lisab, et lausjoomine tekitab probleeme ka naaberriigis Soomes, mille elanike seas on Balti viinakruiisid endiselt populaarsed, vahendab BBC.

Ajakirjanik toob näiteks Põhja-Eesti regionaalhaiglas ravil olevad hallide nägudega patsiendid, kes vaevu arstidele vastavad. Neuroloog Katrin Siku sõnul on paljud tema patsiendid seal alkoholi põhjustatud trauma või haiguste pärast.

Lausjoomine on Eestis laialt levinud ning Eesti on alkoholi tarbimise osas Euroopa Liidus esikohal. Keskmiselt joob iga eestlane aastas 12 liitrit alkoholi ja see arv kasvab iga aastaga. Ekspertide hinnangul sureb alkoholi tõttu 1500-2000 inimest aastas. Trendi jätkumisel võib see kaasaaidata pöördumatule rahvaarvu vähenemisele.

Sheeteri sõnul võib aktsiisitõus kõlada hea uudisena, kuid alkoholivastaste sõnul ei ole sellest kasu. Nende sõnul hoidis valitsus maksud madalad majanduskasvu huvides ning maksutõus kiideti heaks üksnes seetõttu, et euroga liitumine nihkus edasi ning inflatsiooni jälgimine ei põhjusta mõnda aega muret. Muuseas on alkohol nende sõnul viimastel aastatel koguni odavamaks läinud.

Ärihuvid on tähtsamad

Sheeter tsiteerib ka Ühendus alkovaba Eesti juhti Lauri Beekmanni, kelle sõnul on alkohol ka üks põhjustest, miks inimesed kaitsmata vahekorras olles HIV/Aidsi haigestuvad.

Beekmann kritiseerib ka valitsuse reaktsiooni alkoholiprobleemile. “Seda ignoreeritakse. Mõnikord räägivad poliitikud sellest, kuid ei võta midagi ette,” rääkis Beekmann. “Alkoholitootjate suhtes puudub igasugune reklaami- või sponsorluse keeld. Ja kuigi aktsiisitõus on tervitatav, ei usu ma, et sellel märkimisväärne mõju oleks, sest alkohol on niigi odavnenud.”

Rahvatervise spetsialist Andrus Lipandi sõnul jättis valitsus tema soovitused alkoholimüügi ja – reklaami piiramise osas alkoholistrateegiast välja, võimaldades poodidel edasi hilistel õhtutundidel alkoholimüügist kasu saada.

“Meie valitsus toetab nn liberaalselt alkoholipoliitikat. Tervishoiu ja äri vahel on tekkinud konflikt ning praegu on äri paremal positsioonil,” ütles Lipand.

Soomlaste alkoturism

Alkoholiaktsiisi tõusu tervitati Soomes, kus alkohol on tunduvalt kallim kui Eestis. Pärast Eesti liitumist Euroopa Liiduga, kardeti Soomes alkoturismi suurenemist ning langetati aktsiise 30 protsendi võrra. Selle tulemusena aga hakkasid soomlased hoopis rohkem jooma ja Tallinna-Helsingi vahet sõitma.

Kolme aasta jooksul on alkoholist põhjustatud haiguste ja kuritegude arv Soomes drastiliselt tõusnud ning alkoholist on saanud täiskasvanute surma peamiseks põhjustajaks. Julgustatuna Eesti maksutõusust, kavatseb ka Soome alkoholiaktsiisi tõsta: lahjade alkoholide osas 10 protsenti ja kangete osas 15 protsenti.

Soome tervishoiuminister Ismo Tuominen tunnistab, et 2004. aasta maksualandus oli viga, kuid süüdistab soomlaste alkoholiprobleemi süvenemises Euroopa Liidu seaduseid, mis kohtlevad alkoholi võrdselt teiste toodetega nagu ketšup või piim. “Nad peavad aitama meil välja töötada tervise huvides olevat alkoholipoliitikat, et me saaksime piirata alkoholi sissevedu teistest liikmesriikidest,” ütles Tuominen.

Nüüd jääb vaid loota, et Eesti ja Soome suudavad oma inimesi alkoholi joomisest loobuma panna ning loodetavasti ei põhjusta nende sammud alkoturismi elavnemist, kirjutab Sheeter lõpetuseks.