Begoonia uudissorte jõuab taimepoodide valikusse igal aastal. Üks selline on peaaegu mustade lehtedega kuningbegoonia sort „Black Mambo”. Hoopis eriline on kühmuline begoonia (Begonia soli-mutata), mis sai eestikeelse nimetuse botaanikaterminoloogia komisjoni koosolekul alles tänavu 26. märtsil.

Begooniaid on kodus üsna lihtne kasvatada. Nad vajavad valgust, ent suvise keskpäevase päikesekiirguse eest peab neid kaitsma. Kasta tuleb mõõdukalt, poti alusele valgunud üleliigne kastmisvesi tuleb ära valada. Taime võib lehepistikutega paljundada. Kevadel või suvel murtud leht tuleb torgata ettevaatlikult rootsupidi kergesse liivasegusesse mulda. Muld hoida parajalt niiske, pott koos juurduva lehega tõsta poolvarju ja paari nädalaga ongi uus taim kasvamas.

Sagedast väetamist begooniad ei vaja. Ainult ilusaid lehti kasvatavatele liikidele või sortidele piisab, kui neid väetatakse üks-kaks korda kuus, mitte rohkem. Suuri õisi kasvatavad begooniad vajavad pisut rohkem väetamist. Üleväetamine põhjustab taimede liiga lopsakat kasvu ja haigustele vastuvõtlikumaks muutumist. 

Värvikas justiitsia

Värvikas justiitsia (Justicia rizzinii) on paljudele tundmatu taim, kuid maailmas on neid 600 liiki. Tema sugulased on meile vähetuntud karusõraliste sugukonna taimed. Justiitsiate seas on toidu-, ravi- ja ilutaimi, palvehelmeste jaoks puitu andvaid põõsaid, kütteks sobilikke ja isegi hallutsinogeense toimega liike, mida indiaanlased on kasutanud nuusktubaka koostises.

Värvikas justiitsia on eluvormilt põõsas, mis looduslikult kasvab Brasiilias. Toataimena on teda Eestis müüdud alates 2005. aastast. Eestikeelse nimetuse sai aga taim alles tänavu. Hiljuti toimunud toataimede näitusel oli just värvikas justiitsia üks külastajate lemmikuid. Ta õitseb rikkalikult kevadest sügiseni, ei kasva liiga suureks ega ole kasvatamise suhtes nõudlik, lepib nii päiksepaistelise kohaga kui ka sooja, 18–25-kraadise toatemperatuuriga. Justiitsiat saab kodus pistikutega paljundada. 

Bromeelialised

Ananassi sugulased bromeelialised on troopilise Ameerika taimed. Pikka aega on olnud suurmoeks värvikate kõrglehtedega ja üsna vähenõudlike bromeelialiste toataimena kasvatamine. Maailmas tuntakse neid 2650 liiki, millest enamik kasvab looduses pealistaimena puuvõrades. Ananass, puia (Puya) ja veel mõ-ned kasvavad maapinnal.

Bromeelialistele on iseloomulik, et taime kodarik moodustab õisiku vaid ühe korra. Pärast õitsemist vanad kodarikulehed tasapisi kuivavad ja varre alusele moodustuvad uued noored võsud. Uute kodarike arv ja moodustumise kiirus sõltub taime liigist ja sordist. Erandlik on tiheda rippuva kogumikuna kasvav juurteta habetillandsia.

Kui äraõitsenud lehekodarik on täiesti kuivanud ja pruuniks muutunud, võib selle ära lõigata, et teha ruumi uutele kasvavatele noortaimedele. Looduses vana lehestik lihtsalt kõduneb ja variseb. Uusi noori kodarikke ei pea ilmtingimata istutama iga-üht eraldi potti, neile meeldib kasvada hulganisti koos.

Troopilise päritoluga taimedena eelistab enamik bromeelialisi valget, kuid otsese kesk-päevase päikese eest kaitstud kohta, õhurikast jämestruktuurset mulda ning mõõdukat kastmist ja piserdamist. Suvepalavaga võib toaleiget vett valada ka kodariku sisse, muul ajal pole seda vaja.