BIG keeldus töövestlusest liiga lühikese naisega
Pank keeldus laenukonsultandi kohale kandideerinud noore naisega tööintervjuud läbiviimast tema lühikese kasvu tõttu.
28-aastane psühholoogia üliõpilane Jagna Hunt, kellel on seljataga juba aastatepikkune töökogemus nii teeninduse kui ka müügi vallas, otsustas möödunud nädalal kandideerida BIG-i panga laenukonsultandi ametikoha konkursile. Muu hulgas on Hunt töötanud kaks aastat ööklubis ettekandjana ning teenindajana USA-s. “Kusagil pole siiani probleeme olnud,” kinnitas Hunt, viidates oma kasvule. Pikkust on Hundil nimelt ei vähem ega rohkem kui 120 cm.
Telefonis sai kokku lepitud tööintervjuu eelmise neljapäeva hommikuks. Hundi sõnul seadis pank kandideerimise tingimuseks keskkoolilõpudiplomi.
Alates esimesest silmapilgust, mil ta kontorisse sisse astus, sai Hunt enda sõnul väga ebaviisaka vastuvõtu osaliseks ning tajus kohe, et ta ei ole seal oodatud. Ilma end tutvustamata teatas panga esindaja, et Hundil tuleb veel test teha, kuid mõtles sedamaid ümber, märkides, et tal pole mõtet seda testi teha. “Te saate ju ise ka aru, et te ei sobi siia, te olete teistest erinev,” meenutas Hunt talle öeldud sõnu.
BIG-i Tallinna regiooni juht Anneli Künnapuu, kes Hundi vastu võttis, tõdes Päevalehele: “Ütlesin talle ausalt välja, et klienditeenindajaks ta ei sobi.” Küsimusele miks, vastas Künnapuu küsimusega, kas ajakirjaniku arvates sobib selline inimene tööle klienditeenindajaks.
Seejärel palus Künnapuu veidi aega oma vastuse korrektsemaks sõnastamiseks. Mõne tunni pärast Päevalehte saabunud kirjalikus vastuses kirjutas ta juba, et Hunt saadeti tööintervjuult tagasi, kuna kõik ametikohad olid juba täidetud ning segadused tekkisid ettevõttesisese kommunikatsioonihäire tõttu. Täpsustavale küsimusele, miks ta Hundile seda kohapeal ei öelnud, märkis Künnapuu, et ta ei mäleta enam, mida ta Hundile vastas.
Uus, riigikogus lugemisel olev võrdse kohtlemise seadus toob täpselt välja, mis tunnuste tõttu on inimese diskrimineerimine keelatud: näiteks sugu, vanus, puue, perekonnaseis. Kui tööandja väidab, et ta ei võta inimest tööle teatud vanuse tõttu, on see uue seaduse järgi diskrimineerimine, selgitas justiitsministeeriumi avaliku õiguse talituse nõunik Ebe Sarapuu.
Kus on diskrimineerimine?
Praegu võib inimene toetuda aga töölepinguseadusele, mis samuti keelab ebavõrdse kohtlemise, muude tunnuste seas ka puude tõttu. Kui põhjus, miks inimest diskrimineeriti, on aga pigem tema füüsiline väljanägemine, siis see laiem definitsioon nende seaduste alla ei mahu. “Sellisel juhul aitab inimest aga põhiseadus või õiguskantsler,” märkis Sarapuu. Põhiseaduse võrdse kohtlemise paragrahv jätab diskrimineerimise tunnustele lahtise loetelu, andes inimesele võimaluse kohtus oma õigust nõuda.
Samas soovitab Sarapuu pigem ikkagi õiguskantsleri poole pöörduda lepitusmenetluseks.
Tunne oma õigusi
•• Eesti Vabariigi töölepingu seaduse § 10 kohaselt ei või tööandja töölesoovijaid töölevõtmise ja töölepingu sõlmimisel ebavõrdselt kohelda soo, rassi, vanuse, rahvuse, keeleoskuse, puude, seksuaalse suundumuse, kaitseväeteenistuse kohustuse, perekonnaseisu, perekondlike kohustuste täitmise, sotsiaalse seisundi, töötajate huvide esindamise või töötajate ühingusse kuulumise, poliitiliste vaadete või erakonda kuulumise, usuliste või muude veendumuste tõttu.
•• Riigikogu menetluses oleva võrdse kohtlemise seaduse eelnõu kohaselt on keelatud diskrimineerimine rahvuse (etnilise kuuluvuse), rassi, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse suundumuse alusel.
•• Juhul kui isik leiab, et võrdsusõigust on rikutud ning teda on diskrimineeritud seaduses nimetamata diskrimineerimistunnuste tõttu, siis on tal õigus pöörduda kohtusse, tuginedes põhiseaduse §-le 12.
•• Samuti on isikul võimalus pöörduda õiguskantsleri poole lepitusmenetluse korraldamiseks, kui ta leiab, et füüsiline või eraõiguslik juriidiline isik on teda diskrimineerinud (vastavalt õiguskantsleri seaduse §-le 19).
Allikas: justiitsministeerium
