Borrelioosi on tänavu haigestunud 137 inimest
Tervisekaitseinspektsiooni teatel oli haigestumus kõige suurem jaanuaris, siis haigestus kokku 57 inimest. Veebruaris 46 inimest ning märtsis 34 inimest. Mullu samal ajal oli haigestunud veidi vähem - 120.
Möödunud aastal registreeriti Eestis kokku 90 puukentsefaliidi haigusjuhtu ja 1423 puukborrelioosi juhtu. Võrdluseks, 2006. aastal registreeriti 140 puukentsefaliidi haigusjuhtu ja 721 puukborrelioosi juhtu.
Tervisekaitseinspektsioon soovitab jätkuvalt hoolt kanda puukentsefaliidi-vastase vaktsineerimise eest. Täielik vaktsineerimine koosneb kolmest süstist. Kaks esimest tehakse 1–3-kuulise vaheajaga, kolmas kuni aasta hiljem.
Pärast kahte süsti on immuunsus hea, kuid kestab ainult ühe hooaja, kolmas süst pikendab immuunsust. Iga kolme aasta tagant on aga taas vaja teha üks kordussüst. Vaktsineerimiskohtade ja maksumuse kohta annavad teavet perearstid.
Tervisekaitseinspektsioon soovitab kaitsesüstimisega puukentsefaliidi vastu alustada aprillikuus, siis jõuab immuunsus puugiohtlikuks ajaks välja kujuneda, kuid kiirvaktsineerimist jõuab veel kasutada ka enne seene-marja hooaja algust.
“Puugihooaeg” kestab tavaliselt aprillist oktoobrini, kuid pehme talv võib seda pikendada. Puuk muutub aktiivseks kui maapinna temperatuur on +5 , +7 kraadi. Puukentsefaliidi viirusega võib nakatuda nii puugihammustuse kui ka piima kaudu, kui kitsed ja lehmad on haigestunud ning pastöriseerimata piima kasutatakse toiduks.
Puugid võivad levitada nii puukentsefaliiti kui ka puukborrelioosi. Puukentsefaliidi vastu on võimalik end kaitsta kaitsesüstimisega, puukborrelioosi vastu aga vaktsiini pole.
