Botaanikaaed tutvustab põnevaid toataimi
Palmimaja uksel lööb troopikaõhk prillid uduseks. Näitusesaali sissepääsu kõrval sagivad lillepotte laudadele paigutavad töötajad.
Toataimed on eksponeeritud perekondade kaupa, et inimestel oleks tuttava taime järgi kerge leida tema sugulasi.
“Kõige suurem näitusetaim on inimesekõrgune kuldvillakpalm, väikseim paari näpuotsa suurune kivilehik,” ütles botaanikaaia keskkonnahariduse osakonna metoodik Helve Meitern.
TAIMED LAISKADELE JA VIRKADELE. Esmakordselt on näitusel väljas flamingolille uus sort Leny, mille kõrgleht on senisest väiksem; kirjute lehtedega philodendrom ning suure kalganirohu kirjulehine vorm variegata.
Üks lillelaud tutvustab kuivalembeseid toataimi, mis sobivad hästi kasvatamiseks pisut hajameelsele inimesele.
Vähenõudlik on ahvileivapuu sugulase portulak-turdlehe kirjulehine ja paksulehine vorm, kellukaid meenutavate roosade õitega armukalanhoe, aga ka poogitud punase peaga kaktus ja aaloe.
Virka omanikku ja veega piserdamist eeldab putuktoiduline näpitslill, mis ei tohi kindlasti kuivale jääda. Rohkelt tegevust pakub omanikule orhidee, mis ei talu veidigi tavapärasest erinevat kastmist.
Juurteta habetilansia nõuab veega pritsimist suisa kaks korda päevas. Pirtsakas on ka looduses kuni 2000-aastaseks elav Aracuria okaspuu, kergesti kipub ära kuivama ka kuningbegoonia.
KAHJURID KLAASI ALLA KÕIGILE VAADATA. “Eraldi laua saavad taimekahjurid. Paneme välja kärsaka, ripslased, kilptäid, villtäid ja nende kahjustatud taimed,” rääkis Meitern.
Botaanik Urmas Laansoo sõnul on kõige hullemad kahjurid villtäi ja ripslane, kellest on tõesti raske lahti saada. Osa kahjureid armastab rohkem palme, osa kaktust. “Reegel on, et mida õrnema lehega taim, seda vastuvõtlikum,” märkis Meitern.
Mõned toataimed võivad olla ootamatult mürgised. Närida ei tasu näiteks difenbahhiat ja kirjulehist ebakrootonit. Oleander võib nosija tappa juba paari lehega.
Tihti reisiv lillesõber ei pea tänapäeval oma lemmikute kastmise pärast muretsema, abiks on altkastmisega potid.
Takistus pole ka päikesepoolsete akende vähesus, hämarasse kontorisse passivad hästi sõnajalad, monstera, flamingolilled, romblehine tsissus. Seevastu luuderohi, kaktused, tõlvpuud ja palmid rändavad suvisel ajal meelsasti õuetingimustesse.
ISTUTUSTE AEG LÄHENEB. Toataimede näitus on botaanikaaia viie menukama väljapaneku seas, kõige rohkem huvilisi meelitavad alati orhideed – just lõppenud väljapanekut külastas mõnel päeval tuhat inimest.
Kes poest uut lemmikut ei leia, võiks seda küsida mõnest taimemüügiga tegelevast hulgilaost.
Kindlasti tuleb poest ostetud taim märtsis-aprillis ümber istutada. Kuna paljudel koduaias kompostihunnikut pole, on hõlbus oma taimele sobiv muld osta aiapoest. Näitus jääb avatuks märtsi lõpuni.
