Isamaa ja Res Publica Liidu suurkogulisi tervitas Briti konservatiivse partei varikabineti Euroopa asjade eestkõneleja, parlamendi alamkoja liige Graham Brady, kes kirjeldas Päevalehele antud intervjuus Briti avalikkuse oluliselt muutunud suhtumist Venemaasse.

Brady sõnul teadvustab Briti avalik arvamus aina enam Venemaa käitumisest põhjustatud muresid, mida on eriti mõjutanud eelmisel sügisel Londonis polooniumiga mõrvatud Aleksandr Litvinenko juhtum. “See juhtum sai erakordselt suure meediakajastuse. Ja on täiesti kindlalt andnud avalikule arvamusele oma värvi, suurendades üldist muret Venemaa käitumise pärast,” ütles Brady Päevalehele, avaldades veendumust, et Venemaast on avalikkus praegu informeeritud rohkem kui kunagi varem pärast külma sõda.

Samas ei ole tegemist ainukese probleemiga, mis suhteid mõjutab. “Me tunneme tõsist muret  Venemaa käitumise mõne aspekti pärast. Eriti Venemaal inimõiguste tagamise probleemide ja muidugi pooleteise aasta taguse gaasivarustusega seotud intsidendi pärast,” ütles ta.

Rääkides Briti valitsuse suhtumisest Venemaasse, nentis Brady, et ka seal otsitakse uusi lahendusi. “Briti valitsus proovib praegu leida parimat teed edasiliikumiseks. On selge, et Venemaaga rääkimise lõpetamisest kasu ei sünni, kuid selles on vaja luua õige tasakaal,” selgitas ta.

Britid põhiseaduslepingu vastu

Lisaks uuris Päevaleht Brady arvamust, kas Saksamaal õnnestub meelitada britte oma eesistumise lõpuks kirjutama alla Euroopa põhiseaduslepingule, mille suhtes on Briti praegune valitsus teatavasti üsna skepti-line.

Brady sõnul on see väga ebatõenäoline. “Iga leping, mis säilitab suures osas praeguse leppe osad, oleks Suurbritanniale vastuvõetamatu. Sellele järgneks kindlasti nõudmine korraldada referendum, mis aga saaks lõppeda ainult negatiivse tulemusega,” leidis Brady.