Britid tõrjusid Eesti luurajad Afganistanis luuretöölt eemale

 (16)
Britid tõrjusid Eesti luurajad Afganistanis luuretöölt eemale
----

Aasta eest ajakirjanduses väljareklaamitud Eesti sõjaväeluure ajaloolisest missioonist Afganistanis on nüüdseks saanud midagi farsi ja fiasko vahepealset.

Asjaomased instantsid Afganistanis ja Eestis püüavad toimunut unustada ja teevad maikuuks ülimalt suure tõenäosusega kaks pooleaastast vahetust kestnud missioonile üldse lõpu.

Eesti HUMINT ehk inimluure üksus Kandahari lennuvälja baasis on jaanuari keskpaigast kõrgema instantsi otsusega ametialasest tegevusest kõrvaldatud ja luurajad on sunnitud oma aega sisustama, kes kuidas oskab. Praegu Afganistanis viibiv teine vahetus sai vähemalt poolteist kuud baasist väljas käia. Esimene vahetus, mis vireles viis kuud Helmandis ja kuu Kandaharis, ei saanud sedagi.

Sellest, mis täpselt toimus, ei räägi meelsasti keegi. Eesti allikad laiutavad käsi ning vihjavad suhtlusprobleemidele Briti väejuhatusega, kelle alluvuses Eesti 130-meheline kontingent, teiste seas HUMINT-i üksus, Afganistanis tegutseb. Eesti sõja-  väeorganeis käib sisejuurdlus, mille tulemustest lähtuvalt kaitseväe ülemjuhataja kindralmajor Ants Laaneots peab kevadel otsustama luuremissiooni edasise saatuse.

Helmandi pealinna Lashkar Gah’ NATO “provintsitaastustiimi” sõjaväelise poole asejuht kolonel Ian Huntley ütles Eesti Päevalehele, et Eesti ja Briti luurajad ei olevat saanud õlg õla kõrval töötada, sest nende töömeetodid ei klappinud. Ta viitas erinevustele kohalike infoallikate käsitlemisel.

Samal teemal:

Üks teine NATO ohvitser vihjab Eesti luurajate vajalike oskuste nappusele.

Jaanuari keskel Eesti luurajad ametialaselt töölt lõplikult kõr-valdanud NATO käskkiri räägib samuti probleemidest töömeetodite rakendamisel ning mainib probleemi tundliku infoga ümberkäimisel ja edastamisel.

Eesti sõjaväelased teeb olukord morniks. Otseseid ebaõn-nestumisi eitatakse ja vihjatakse üldisemalt brittide soovile Eesti luurajatest vabaneda. Briti poole motiivide kohta osatakse teha vaid oletusi. Probleemi juured on ilmselt komplekssed. Luurajate esimene vahetus läks toona ajakirjanduses ilmunu põhjal otsustades missioonile kui sõjaseiklusse.

Ent kohalikelt elanikelt info kogumine on üsna proosaline tegevus, milles Briti vägedel on väga pikk töökogemus. Kohalikku keelt valdavad ohvitserid liiguvad külast külla sõjaväeeskordi kaitse all ja kõnelevad kohalikega. Relvapeidikuid naljalt ei rünnata.

Vaid üks ohvitser oskab keelt

Eesti kahes luurevahetuses oskab puštu keelt vaid üks ohvitser, kes õppis selle ära kohapeal. Briti poolel töötavad pu‰tu keelt oskavad luuretaustaga professionaalid (tõsi, neilgi on probleeme – osale on õpetatud vale dialekti). Võib oletada, et keeleoskuseta teise riigi luurajaile polnud Briti süsteemis kerge kohta leida, seda eriti Afganistani rahututes oludes.

Vaevalt aitas Eesti luurajate integreerimisele kaasa asjaolu, et esimest vahetust juhtis sõja-väeluure ülem isiklikult, sest see avas samas paratamatult ukse komplikatsioonidele. Briti poolel teevad sama tööd tunduvalt tagasihoidlikuma taustaga professionaalid. Võõra riigi luureülema eluga riskimisel on pealegi ka poliitiline mõõde: õnnetuse korral võib küsimärgi alla sattuda Eesti panus Afganistanis laiemalt.

Et britid Eesti laiemat panust hindavad, selles pole kahtlust. Kolonel Huntley sõnul on Eesti kaitseväelased “esmaklassilised, väga head, valmis kõigeks, läbinisti professionaalsed ja usaldatavad”.

Briti Helmandi-väekontingendi ülem brigaadikindral Jerry Thomas ütleb, et kasutab Eesti jalaväekompaniid samaväärselt iga Briti üksusega.

Kuna tegemist on väga õrna teemaga, siis igaks juhuks: selle loo valmimisele ei aidanud kaasa ükski Kandaharis viibiv Eesti luuraja.

Kaitsejõud ei kommenteeri

•• Eesti ametivõimud Afganistanis tegevusetult passivate luurajate kohta kommentaare ei anna, öeldes vaid, et kõik, mis on sõja-väeluurajatega seotud, kuulub riigisaladuse alla.

•• “Ma ei saa midagi muud öelda, kui et ma ei kommenteeri neid asju. See on niivõrd delikaatne teema lihtsalt,” vastas kaitseminister Jürgen Ligi sügavalt ohates EPL-i küsimusele luurajate tegevuse kohta.

•• Major Peeter Tali kaitsejõudude peastaabist lausus, et temal andmeid Eesti luurajate tegevuse keelamise kohta ei ole. “Kõik, mis puudutab sõjaluure üksust, on salajane ja seda me ei kommenteeri mitte kuidagi,” ütles Tali.

Loe veel

•• Briti koloneli Ian Huntley väidete kohta Eesti ja Briti luurajate eri töömeetoditest lausus Tali, et Briti kolonel võib rääkida, mida tahes. “Mina pean lähtuma Eesti regulatsioonidest ja ei saa rääkida, mida nad seal teevad või ei tee. Saan ainult öelda, et nad on Afganistanis missioonil,” rääkis Tali, kelle sõnul britid ise kutsusid Eesti luurajad missioonile.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare