Brüssel pahandab Estonian Airi laenu peale: see võib reegleid rikkuda
Üleeile välditi viimasel minutil Estonian Airi pilootide streiki, sest ettevõtte juhtkond ja liinilendurite assotsiatsioon said kollektiivlepingu sõlmimisega kaubale. Ettevõtte päevapealt kinnipaneku oht möödus.
Ent eile teatas Euroopa Komisjon Eesti Päevalehele, et riigi omanduses oleva Estonian Airi pea kohale kogunevad uued tumedad pilved. Mõjuvõimsa konkurentsivoliniku ja komisjoni asepresidendi Joaquín Almunia ametlik esindaja ütles, et peale valitsuse esitatud riigiabi andmise loa taotluse uuritakse Brüsselis sedagi, mida tähendab detsembris Estonian Airile antud laen. Juhul kui leitakse tõendid, et juba laen iseenesest on keelatud riigiabi, siis võib firma lisatoetuseks loa saamine lükkuda teadmata tulevikku.
Mäletatavasti arutas valitsus eelmise aasta lõpus majandusminister Juhan Partsi eestvedamisel Estonian Airiga seotud küsimusi. 13. detsembril toimunud nõupidamisel otsustati kaks asja. Esiteks, et Euroopa Komisjonile esitatakse ettevõttele riigiabi andmise taotlus. Ettevõtte nõukogu juht Erkki Raasuke tunnistas enne aastavahetust ERR-ile, et lennuettevõte võib uue alguse tegemiseks vajada riigilt ehk omanikult 50–70 miljoni euro suurust rahasüsti.
Kuna firma majandusseis oli nii kehv, et ilma abita poleks arvatavasti üle elatud kahte kuudki, mis on volinik Almunia alluvatele antud taotluse läbi vaatamiseks, otsustati ettevõtet abistada 8,3 miljoni eurose laenuga.
Parts põhjendas otsust samal päeval sellega, et Euroopa Liidu karme konkurentsireegleid arvestades on selline skeem ainus võimalik. „Rahaeraldus vormistatakse laenuna, kuna niimoodi nõuavad EL-i riigiabi reeglid – et meil on võimalik anda ettevõttele laenu, kes vajab struktureerimist enne, kui restruktureerimiseks on saadud kooskõlastus Euroopa Komisjoni konkurentsi direktoraadist,” ütles Parts.
Eraldi riigiabi loa taotlus saadeti Brüsselisse teele nädalapäevad pärast seda valitsuse istungit. Majandusministeerium teatas siis, et Euroopa Komisjonil on asja läbivaatamiseks ja otsuse langetamiseks kaks kuud aega.
Mõju piirkonnale
Almunia pressiesindaja kinnitas eile Eesti Päevalehele, et riigiabi andmise loa taotlus jõudis Brüsselisse 21. detsembril ja praegu tegeletakse seal esitatud informatsiooni läbivaatamisega. Ühtlasi andis ta teada, et komisjoni ametnike terava tähelepanu alla on võetud Estonian Airile antud 8,3 miljoni eurone laen.
„Igal juhul paistab avalikult meedias kättesaadavast informatsioonist, et Eesti võimud on juba andnud Estonian Airile toetust, mis on vastuolus liikmesriikide kohustusega mitte aktiveerida toetusmeetmeid enne, kui komisjon on võtnud vastu otsuse seda lubada. Kui see tõik leiab tõestust, siis ei kehti enam viidatud kahekuuline tähtaeg [riigiabi loa läbivaatamiseks ja otsuse langetamiseks] ning komisjoni hinnangu andmine võib võtta kahest kuust rohkem aega,” teatas konkurentsivoliniku ametlik esindaja Eesti Päevalehele.
See tähendab, et valitsus on riiklikku lennufirmat ümbritsevat segadust lahendades piltlikult öeldes sikutanud jala ühest ämbrist välja, et sellega kohe teise ämbrisse astuda – nüüd vajab Brüsseliga klaarimist omakorda Estonian Airile antud laenu küsimus.
Euroopa Komisjonist kinnitati Eesti Päevalehele, et Estonian Airi jaoks esitatud riigiabi luba läbi vaadates on neil siiski võimalik võtta arvesse ka Eesti spetsiifilisi muresid, mida kohaliku lennufirma kadumine võiks tekitada. Palju on räägitud asjaolust, et kui kaoks lennuettevõte, mis teenindab Tallinnast just Eesti elanikele sobivaid otselende, kahjustaks see tõsiselt siinset majandust ja sealtkaudu ka ühiskonda.
Konkurentsivoliniku esindaja märkis, et riigiabi saab EL-i reeglite kohaselt jagada kahel eesmärgil. Esiteks saab anda ettevõttele ajutist abi, mis on mõeldud selleks, et hoida firmat vee peal kuni kuue kuu jooksul, mille jooksul mõeldakse välja restruktureerimisplaan, mis viib äri taas jätkusuutlikule alusele, või eelistatakse likvideerimist.
Teine riigiabi liik on restruktureerimisabi, mis toetaks jätkusuutlikeks ümberkorraldusteks tehtud plaani. Estonian Airi riigiabi taotlus käib just restruktureerimisabi alla.
„Hinnates restruktureerimisabi andmise taotlust, võib Euroopa Komisjon võtta arvesse nende regioonide majandusliku ja sotsiaalse sidususe saavutamise küsimusi, mis on vastavalt Euroopa Liidu lepingule kuulutatud ühtekuuluvusabi saavaks piirkonnaks. Selle klausli alla käib terve Eesti,” kinnitas Almunia pressiesindaja.EL-i lennufirmad ja riigiabi 2012. aastalEuroopa Komisjon tegi mullu mitu otsust, mis puudutasid Euroopa lennufirmadele riigiabi andmist. Hinnanguid oli mitut sorti: leiti keelatud riigiabi ja ka kiideti riigiabi andmist heaks. Samuti avati uusi uurimisi võimaliku keelatud riigiabi kohta.
Otsused
Ungari Malév
••Mullu jaanuaris avalikustas Euroopa Komisjon otsuse, et Ungari lennuettevõte Malév oli 2007.–2010. aastani saanud riigilt eri viisidel soodustusi ja rahalisi toetusi, mis olid kõik ebaseaduslikud. Seejärel käskis komisjon ettevõttel kohe tagastada Ungari riigile 130 miljonit eurot. Pärast seda uudist pani ettevõte mõne tunniga uksed kinni.
Tšehhi Czech Airlines
••Euroopa Komisjon uuris Tšehhi riigi 100 miljoni euro suurust Czech Airlinesile antud restruktureerimisabi. 2010. aastal korraldati tehing, millega riik vahetas vastava summa eest lennuettevõtte võlga osakapitali vastu. Septembris 2012 tuli Brüsselist otsus, et abi andmine oli EL-i konkurentsireeglitega igati kooskõlas.
Poola LOT Polish Airlines
••Poola LOT müüs finantsvahendite saamiseks ära mitu ärigruppi kuulunud maapealset teenindust pakkunud tütarfirmat. Euroopa Komisjon uuris, kas müük toimus turutingimustel ega olnud varjatud riigiabi. 2012. aasta novembris otsustati, et tehingud ei tähendanud riigiabi andmist.
Air Malta
••2010. aastal lubas komisjon Malta riigil anda oma lennuettevõttele Air Malta 52 miljonit eurot laenu tingimusega, et firma esitab kuue kuu jooksul restruktureerimisplaani, mis aitaks ettevõtte taas finantsiliselt järje peale. 2012. aasta juunis otsustati Brüsselis, et 130 miljonit lisaeurot, mis Malta valitsus lennuettevõttele 2011. aastal uue strateegia alustamiseks andis, vastas riigiabi reeglitele.
Algatatud uurimised
Läti Air Baltic
••20. novembril 2012 teatas Euroopa Komisjon, et on hakanud uurima lõunanaabrite lennuettevõtte Air Baltic riiklikke toetusskeeme aastail 2010–2011. Kõigepealt tehakse Brüsselis kindlaks, kas Air Balticu toetamine tähendas riigiabi andmist, ja seejärel, kas riigiabi andmine oli seaduslik või mitte.
Sloveenia Adria Airways
••Air Balticuga samal päeval hakati Brüsselis uurima, kas kapitalisüstid, mis Sloveenia lennufirma sai aastail 2007–2011 riigi mõju all olevatelt ühingutelt, on riigiabi ja kas see vastas reeglitele. Komisjon hindab kokku 85,5 miljoni euro väärtuses tehtud kapitalisüste.Estonian Air otsib oma lennukitele rentnikkeAndres Reimer
Kui Estonian Airi lennukitele leitakse Euroopa majandusruumis tellimuslende või isegi renditakse need teiste firmade liinilendudeks, siis võivad Estonian Airi töötajad ees ootavast vallandamislainest pääseda, kinnitas liinilendurite assotsiatsiooni juht Rauno Menning. Estonian Airi 75 piloodist ähvardab vallandamine 35 inimest.
Kavandatavatest läbirääkimistest räägib ettevõte väga napisõnaliselt.
„Saame kinnitada, et osast lennukitest loobumise kõrval uurime ja analüüsime võimalusi nende edasirentimiseks, seda nii ilma kui ka koos meeskonnaga,” ütles Estonian Airi PR-direktor Ilona Eskelinen.
Estonian Air suutis pilootidega streigi ärajätmiseks peetud kollektiivlepingu läbirääkimistel saavutada kümnendiku võrra pikema tööaja. Kui seni pidid lendurid igas kuus oma palga väljateenimiseks lendama vähemalt 90 tundi, siis nüüd suurenes lennutundide arv 100-ni. Igakuiste kohustuslike lennutundide arv suurenes 800 lennutunnilt 900-ni.
Lendurid saavad alates 2007. aastast püsivat kuupalka, mis ei sõltu lennatud tundide arvust, töönormi suurendamisega leppisid nad ilma palgatõusuta.
Iganenud võte
Ühtlasi kehtib nii vallandamistingimuste kui ka tööülesannete jagamise puhul vanemaid töötajaid eelistava nn vanemusjärjestuse küsimuses vaid poole aasta pikkune vaherahu.
„Estonian Air näeb tööjõu ülejäägi korral lahendusena vaid vallandamist, mis aga on Euroopa lennunduse kontekstis iganenud võte,” lausus Menning. „Õige oleks pakkuda vanematele lenduritele eelpensioni võimalust, samuti võimalust minna palgata puhkusele – siis saaksid inimesed sujuvalt tööle tagasi tulla.”Riigilaenuga võib vastu pidada kuni pool aastatHarry Tuul
Majandusminister Juhan Parts ei soovinud telefoni teel kommenteerida Euroopa Komisjoni võimalikku uurimist, kas Estonian Airile antud laen vastab reeglitele, ja palus pöörduda ministeeriumi pressiosakonda. „See on selline teema, mida käigult kindlasti ei saa vastata. See on teema, kus peab olema täpne,” selgitas Parts. Majandusministeerium teatas, et juhul kui Euroopa Komisjon küsib laenu kohta lisainfot, hakkab riigiabi taotluse kahekuuline ülevaateperiood uuesti otsast peale, mis aga ei tähenda, et aega võib nii palju ka kuluda.
Valitsus oli valmis
Peale selle kinnitati ministeeriumist, et riik teavitas Euroopa Komisjoni laenu andmisest, ehkki riigiabi taotlus saadeti välja tõepoolest pärast laenu lubamist.
tDetsembris Estonian Airile laenu andmist kommenteerides ütles Parts, et laen antakse kuueks kuuks. „Kuus kuud tuleb tegelikult Euroopa riigiabi reeglitest. Ehk teisisõnu, see kuus kuud näitab maksimumperioodi, millal vastus ettevõtte kapitaliseerimise mõttekusele ja restruktureerimise võimalikkusele on olemas,” lausus Parts toona valitsuse pressikonverentsil. Teisisõnu oli valitsus detsembris valmis selleks, et läbirääkimised Euroopa Komisjoniga kestavad kuni pool aastat.
Kava võib nurjata see, et vahetult enne jõulupühi ähvardasid piloodid streigiga, mis kukutas piletimüügi ja peatas niimoodi uue raha pealevoo. See omakorda tegi Estonian Airi olukorra veelgi raskemaks ja hüpoteetiliselt ei pruugi laenu plaanitud perioodiks jätkuda.
Ei Estonian Airi nõukogu esimeest Erkki Raasukest ega lennufirma juhti Jan Palméri artikli valmimise ajaks telefoni teel tabada ei õnnestunud.
