Burkhardt: Reformierakond nõudis hiigelpistist
Viis aastat tagasi Eesti Raudtee fimaga BRS omandanud ärimees avaldas nüüd taasriigistamisega seotud tagamaid. Tema sõnul oli Eesti valitsuse suhtumine ääretult halb ja mitteabivalmis ning tunduvalt kasulikum oleks olnud firma noteerida Tallinna börsil.
Burkhardt lükkas ümber kuulujutud, nagu oleks raudtee halvas seisukorras ning väitis, et laimu levitavad Vene transiidioperaatorid, kes olid algusest peale erastamise suhtes negatiivselt häälestatud, kuna kaotasid teatud poliitilise kontrolli, mis neil varem oli.
Mehe väitel on venelastel ka Eestis liitlasi, kes leidsid teatud ringkondades poliitilist tuge.
„Pole kindlasti mingi saladus, et Keskerakond on olnud erakond, kes on juhtinud vaenulikku suhtumist raudtee erastamise suhtes. Aga nad pole olnud üksi. Nende partnerid Reformierakonnast olid sarnase suhtumisega, isegi nad ise olid algul raudtee erastamisega seotud,” rääkis ärimees.
„Minu jaoks on üsna selge, et raudtee on tegelikult see liim, mis hoiab Reformi- ja Keskerakonda koos. Esiteks, siit tuleb raha. Ja raha on poliitikas sama oluline nagu ta on igas ettevõtmises. Raha tuleb venelastelt, et toetada teatud poliitilisi tulemusi siin riigis. See läheb poliitikutele ja nende erakondadele,” väitis Burkhardt ning küsis tõestuseks, miks peaks riik kulutama 2,5 miljardit krooni maksumaksja raha, et soetada äri, mis suudaks olla majanduslikult tasuv iseseisvalt.
Mehe sõnul olid liikved spekulatsioonid nagu peaksid nad Eesti poliitikutele maksma. Nii nagu Severstaltrans seda tegi.
Burkhardt avaldas, et tema Eesti kolleegidega võeti enne taariigistamist ühendust. "Mulle ei liginetud isiklikult, kuid meie Eesti kolleegidega võeti ühendust ja nemad kandsid sellest mulle hiljem ette, et Reformierakond palus neil teha ühe miljoni euro suurune annetus, et tagada reformi toetus taasriigistamisele. See lükati tagasi. Hiljem mulle öeldi, et nõuti veel poolt miljonit ja ka sellest keelduti. Ma ei usu, et üldse mingit annetust tehti. Ma loodan, et seda ei tehtud, mina igatahes seda ei teinud."
Ärimees väitis, et tea täpselt, kes ettepaneku tegi, kuid teab, kellele see tehti.
"Selline asi oli ja seda summat küsiti," kinnitas Eesti Ekspressile ameeriklase kompanjon Guido Sammelselg. Tegu polnud lobajutuga, vaid tõsimeelse ettepanekuga. "Pakkuja poolt mõeldi seda tõsiselt."
Reformierakonna aseesimees Meelis Atonen ütles ETV24 teatel Aktuaalsele kaamerale, et tema arvates on tegu laimuga ning isiklikult pole ta ei Edwardt Burkhardti ega Eesti Raudtee endise suuromaniku Baltic Rail Services nõukogu liikmete Guido Sammelselja või Jüri Käoga kaua aega kohtunud. "Ma usun, et sellist asja pole olnud," sõnas Atonen. "Minule tundub see laimuna."
Atonen lisas veel, et enamus Reformierakonna fraktsiooni liikmeid toetas niikuinii raudtee taasriigistamist, seega puudus põhjus sellise ettepanek tegemiseks.
"Siin on nüanss, mida härra Burkhardt ilmselt ei tea, et Eesti Raudtee taasriigistamise protsessis peaminister Andrus Ansip valgustas Reformierakonna fraktsiooni ja kutsus protsessi algusest saadik seda protsessi toetama ja selle valguses ma ei saa üldse aru, kuidas võimalik rääkida, et keegi küsis raha selle eest, mida niikuinii tehti," rääkis Atonen. "Mulle tundub, et siin on seosed suurest vihast ja kibestumisest sassi läinud ja selleks, et kogu see lugu saaks tõsise iseloomu, ei saa see olla anonüümne või kuulujuttudel põhinev."
