Bürokraatia elamisloa saamisel peletab välistudengid Eestist

Neile, kas tahavad Eesti­sse tulla väljast­poolt Euroopa Liitu, on see tehtud ülikeerukaks.

Väljastpoolt Euroopa Liitu Eestisse õppima tulla soovivad üliõpilased peavad läbima sellise bürokraatliku kadalipu, et tihtilugu jääbki neil siia tulemata. Samal ajal püüab riik välismaal noori kampaaniatega Eestisse õppima meelitada.

„Meil on palju probleeme just Aasia üliõpilastega,” rääkis Tallinna tehnikaülikooli rahvusvahelise tasemeõppe talituse koordinaator Kätlin Keinast. „Väga paljudes riikides, nagu Nepal, India ja Bangladesh, ei ole Eestil esindusi.”

Tuleb sõita Hiinasse

Eesti seadused näevad aga ette, et üliõpilane peab taotlema elamisluba veel välisriigis olles ja selleks oma dokumendid ise lähimasse saatkonda viima. „Paljudel aga jääbki juba asi raha taha, sest neil pole võimalik sõita mitu korda Hiinasse, kus Eestil on saatkond,” selgitas Keinast. Saatkond saadab seejärel dokumendid edasi Eestisse, kus elamisluba vormistatakse – juhul, kui kõik dokumendid on õigesti esitatud. Kui ei, siis tuleb need uuesti saata, jälle ringiga.

Isegi kui kõik n-ö sujuvalt liigub, võtab see protsess aega kaks või kolm kuud. Kui aga üliõpilane astub ülikooli sisse hiliskevadel või suvel, võib elamisluba saabuda liiga hilja, et sügisel õppeaastat alustada. Nii ongi jäänud tehnikaülikooli magistriõppesse astumata aastas kümmekonnal üliõpilasel, kahetses Keinast.

Eesti riigi nõudmised võivad vahel päris tähenärimiseni minna. Näiteks ühel Hiina tudengil kulus kuu aega üksnes seetõttu, et foto ei vastanud nõuetele. Teada anti sellest posti teel. Kui Keinast läks ise uue prinditud fotoga kohale, siis ka see ei kõlvanud ja kuigi tudeng pöördus avaldusega Eesti saatkonda Pekingis juunikuus, sai ta elamisloa kätte alles augusti lõpus.

Piret Pumm Tartu ülikoolist kinnitas, et nemad on tuttavad samade muredega. Näiteks pidi üks Colombia üliõpilane mine­ma elamisluba tegema USA-sse ja nii tuleb teha kõigil Lõuna-Ameerikast pärit sisseastujatel. Aafrikast Kamerunist pärit nooruk pidi aga sõitma Egiptusesse. Selleks tuleb taotleda Egiptuse viisat, mille saamiseks nõuab Egiptus omakorda selgitust Eestilt, miks seda vaja on…

Siseministeeriumi migratsiooni- ja piirivalvepoliitika osakonna juhataja Ruth Annus selgitas, et praegu saavad kolmanda riigi kodanikud tõesti asju ajada vaid Eesti väheste välisesinduste kaudu. Tänavu oktoobrist jõustub aga uus välismaalaste seadus, mis lubab edaspidi taotleda elamisluba ka Eesti pinnal olles ehk üliõpilane võib selle jätta ajale, kui ta on Eestisse kohale jõudnud.

Tudeng ootab Eestilt avatust

•• Hiina kodanik Xiaohan Zhou on sel nädalal Tallinna ülikooli suveülikoolis. Praegu õpib ta kunstiajalugu Saksamaal, enne seda õppis Hispaanias.

•• „Iseenesest mind huvitab Läänemere regioon,” rääkis ta. See huvi ta siia tõigi, nüüd juba teist korda. „Aga samas ma ei näe siin praegu tulevikku. Saksamaa on suurem ja Euroopa keskel. Berliinis ei ole õppemaksu ka, teil siin on päris kõrge õppemaks,” selgitas ta välisüliõpilase perspektiivi.

•• Sihtasutuse Archimedes välis­turunduse juht Mariann Lugus leiab, et Eesti riik võiks teha välisüliõpilaste vastuvõtmise ja üldse paberimajanduse vormistamise hulga lihtsamaks. „Rahvusvahelist tasemeõpet pakkuvatesse ülikoolidesse pürgib ju ikkagi väga hea potentsiaaliga sihtgrupp, meie aga praegu tõrjume neid eemale,” märkis Lugus.

•• Eelmisel aastal tuli Eestisse tasemeõppesse 299 välisüliõpilast. Kõige rohkem, 124 Soomest. Järgnesid Venemaa 34, Hiina 22 ja Läti 21 tudengiga.