Cloacina kuningriigis võideldakse voolikuga
Cloacina kuningriigis võideldakse voolikuga REIN SIKK Rakvere Kuigi esimene kanalisatsioon valmis Egiptuses 2000 aastat enne meie aega, tuleb veel XX sajandi lõpul tuhandetel Eesti veevärgita elanikel oma elurütmi sättida sibiauto külaskäigu järgi. Vaevalt et üleajava lampkastiga eramuomanikku lohutab täna teadmine, et 300 aastat enne Kristuse sündi valmis Rooma–alustes tunnelites linna kanalisatsiooniga ühendatud Cloaca Maxima ehk makeeli Jõle Suur Solgihoidla. Cloaca oli jumalanna Cloacina kaitse all. Kas see jumalanna suunas oma käega ka üht kuulsat riigikogujat hotellifuajeed kloaagina kasutama, pole teada. Samal ajal kui Ühispank sõidutas omavalitsusjuhte kalli raha eest Kariibi mere äärde, võttis Eesti Päevaleht ette retke Cloacina kuningriiki, milleta ükski inimene hakkama ei saa. Rakveres firmas Veerem kosteti selges eesti keeles: "Meie oleme sitakontor!" Firmajuht Mart Pellis seletas, et tihti astuvad uksest sisse telefoniraamatuid koostavad näitsikud, pärides Veeremi tegevusalasid. "Mina ütlen, et pange raamatusse kirja – sitavedu, et maainimene ikka aru saaks, aga nemad punastavad ja räägivad: kirjutame hoopis purgimine ja assenisatsioon," itsitab Pellis. "Teha ei häbene, aga nimetada häbenevad," tõdetakse sitakontoris kohvi mekkides. "Sitt ja sibi pole halvustavad ega vulgaarsed sõnad, pigem argised," arvab Tallinna keelenõustaja Maire Raadik. Sõna purgima või purgama pärineb Wiedemanni ja Saareste sõnaraamatuist ja tähendab tühjendamist. Saareste pakub välja ka sitakutsarit. Saagpakk mainib assenisatsiooni ja peldikupuhastajat. Kirjas on ka fekalist. "Ega töö meest riku ja ära tuleb see töö kindlasti teha," on keelenõustaja veendunud. Siis saatis firmajuht Pellis ajakirjaniku autosse elulis–aromaatset ringsõitu alustama. Rooli keerav Peeter Merirand oma tööd ei häbene, peaasi, et tööd oleks. Ja kuidas sa bioloogia, maomahlade ja neerude toime vastu ikka saad. Esimene objekt on Rakvere lihakombinaat, mille hiigelsuur prügikast tuleb prügimäele viia. Ülemus Pellis arvas, et nüüd on prükkaritel pidupäev. Riik peaks geoloogidele vabariigi aastapäevaks kingituse tegema, sest nad teevad tähtsat prügisorteerimise tööd, millega riik ise hakkama ei saa, leiab Pellis. Lihakombinaadis prügikasti ümber askeldav mees on turske ning ropu suuga. Kui nime küsin, ütleb vist nalja tehes, et Ivan Pudajovitšus ja vehib pildistamise peale rusikaga. Siis ütleb ta veel nii ropusti, et Veeremi mehed tunduvad selle kõrval esteetidena. Prügimäel jooksid prükkarid kombinaadi jäätmetele tormi ning kaevasid paari minutiga läbi suure hunniku. Tagasi jõudes selgus, et roppsuu Pudajovitšus käis pilditegemise pärast kaebamas ning kombinaadi turvafirma, mida juhib Lääne–Viru politsei eksprefekt Eero Kadarik, alustas ajakirjanikule haarangut. "Kuidas sisse saite," nõuab ajakirjaniku sibiautoga ise sisse lasknud karm turvaja. Teine turvamees nõuab pildistamisluba ja seletuskirja. Millist riigisaladust kombinaadi prügikast sisaldas, et pildistada ei tohi, jätavad tõsised turvajad ütlemata. Kui salakaubana saabunud ajakirjanik lõpuks minema saab, arvab Merirand, et peaks ühe paagitäie kombinaadi õuele maha laskma, siis enam ei õiendata. Ja paaki täitma hakkamegi. Lille tänavat otsides vestab fekalist Merirand elust Venemaal, kus ta ohvitseridele maju ehitas. "Pommilaos võtsime viina ja raputasime ühe polkovniku puhvaikast välja," on mehel meeles. Siis hakkab masin imedes huugama ja viieteistmeetrine voolik leiab lampkasti augu üles. Kogu aromaatne tegevus meenutab legendaarse Jüri võitlust lohega, sest viisteist meetrit rohelist solgitoru vintskleb mehe käes justkui Loch Nessi ugrimugri sugulane. Merirannal on tegemist, et innukalt imeva Volvo külge ühendatud voolikut taltsutada. Sibiauto hääl on nii kole, et kõik ümbruskonna koerad vakatavad. Need vaesekesed saavad vakatada veel paljudel tänavatel, kus aitame inimestel solgisurmast pääseda. Siis on paak täis ja ootab tühjendamist. Rakvere linna ääres on suur auk kui põrgu suue. Seal ei ela aga vanapagan, vaid hoopis bakterid, kes seedetegevuse jääke maiustavad. Augu nimi on purgimiskaev ja selle veeres keerab Merirand tsisterniluku lahti. Mõnekümne sekundiga kaob kogu virulaste jõuluaegse seedetegevuse vaev. Merirand haarab mobiili, et küsida: kuhu veel minna. Eesti Päevaleht läks Rakvere Turu platsile avalikku linnapeldikusse, kus toiming hoolimata raskusastmest krooni maksab. Firmajuht Pellise andmeil on see klosett riigi odavaim. Kümmekonna aasta eest oli Rakvere esimene koht Eestis, kus väljakäik tasuliseks muutus. Mõned ajakirjanikud lisanud peldikupiletid koguni komandeeringu aruandele. Teised leidsid piletilt kirja: "Atraktsioon" ja said samuti hulga lusti. Viis astat WC perenaiseks olnud Aili Kruusimäe meenutab, et mõned tegelased vajuvad toimides nii mõtteisse, et võtavad lahkudes kogemata kombel kaasa nii prill–laua, kraaninupud kui kolm rulli tualettpaberit. "Millegipärast pestakse talvel käsi vähem kui suvel," on perenaine hämmingus. Lisaks teab ta, et kempsuskäimine sõltub palga– ja turupäevadest. Kuus käib ligi 2000 klienti, parimatel päevadel ligi 200, räägib perenaine kitsukeses kambris raha võttes ja paberit vastu andes. "Üles riputada ei saa, varastavad ära," selgitab naine räimekotiga kliendile. Turuplatsi nurga taga seisavad aga linna kaks sibiautot, suurem ees ja väiksem taga. "Näed, ema on pojaga jalutama tulnud," itsitab tuttav fotograaf ja hakkab vestma sibianekdooti eestlaste rikkalikust folkloorivaramust.