Cowan: Eesti mereväelaev seilab esmakordselt Vahemerel
“Tähelepanu, meeskond! Äratus, äratus, äratus!” kostab Eesti miinijahtija Admiral Cowani kuularitest üle laeva. Sellele järgneb lühike kirjeldus Cowani hetke asukohast ning liikumissuunast. “Puhub idakaarte tuul kiirusega kümme meetrit sekundis, sooja on 21 kraadi ning taevas on pilvine. Veerand tunni pärast valmib hommikusöök. Äratus, äratus, äratus!”
Admiral Cowan avab uue peatüki Eesti mereväe ajaloos. Kunagi varem ei ole meie mereväe laev seilanud Vahemeres ega üldse nii kaugel lõunas. Päevalehel õnnestus koos Cowani meeskonnaga kaasa teha 595,2 meremiili pikkune sõit Toulonist, Euroopa suurimast mereväesadamast Sitsiilia idarannikul asuvasse Augusta sadamasse.
Vahemerel seilab Admiral Cowan NATO reageerimisjõudude ehk NRF-i koosseisus, mis tähendab, et laev peab viie päeva jooksul olema valmis sõitma ükskõik mis punkti maailmas. Toulonist lahkutakse viiekesi. Lisaks Eesti laevale sõidavad rivis Saksa, Taani ja Briti miinijahtija ning Briti staabilaev HMS Roebuck.
Touloni sadamast välja manööverdades pöörab belglaste miinijahtija ringi ja naaseb sadamasse. Raadioside teel antakse teada, et kõik seadmed ei toimi päris nii, nagu peaks. Meeskond loodab mõne tunniga vea parandada ja ülejäänud grupile järele sõita. Samalaadsed probleemid tabavad neljapäevase üle-sõidu jooksul ka teisi miinijahtijaid. Kellel hakkab streikima mootor, kellel generaator. “Sellised asjad juhtuvad paratamatult, sest masinad on ju kogu aeg töös,” selgitab komandör Seljamaa. “Kõik, mis liigub, ka kulub.”
Esimesel hommikul tabab väike viperus ka Cowanit. Ühe peamootori jahutustorude all puruneb kaks polti, mistõttu tekib oht, et mootor võib üle kuumeneda. Cowan sõidab edasi ühe mootori jõul ja mehaanikud asuvad purunenud polte välja vahetama. Mehaanikutele tähendab see viietunnist loksumist laeva kõige kuumemas osas ehk mootoriruumis, kus temperatuur tõuseb kuni 70 kraadini. “Põhimõtteliselt asendab mootoriruum meile sauna, ainult vihta ei ole,” naerab üks neist. Keset Vahemere laineid suudavad nad oma ülesande igatahes eeskujulikult täita ja peagi liigub laev jälle täiel jõul.
Üle laeva kõlab tulekahjuhäire. Kahjustusi 30 kilo kaaluvas varustuses kontrollima asuvad meeskonnad leiavad peagi, et süttinud on allohvitseride mess. Messist levib paksu suitsu ja sellest komberdab välja mänguverega kokku plätserdatud nooremmaat Ott Roosaar. Abitu Roosaar surutakse kanderaamile ja talutatakse järske redeleid pidi üles angaari. Tulekustutajad asuvad messi kustutama. Lõpuks lülitab ruumis peidus olnud allohvitser tossumasina välja ja arvab, et aitab küll.
Roosaar on samal ajal angaaris, kus tema eest hoolitseb laeva meedik leitnant Tõnis Kurm. Roosaarele on hapnikumask pähe pandud ja kolm kokka askeldavad parajasti kanüüliga. Telefonile kutsutud arst annab lahkudes käsu kanüül sisse panna. Seni kontaktivõimetu olnud Roosaar võpatab. “Päriselt ju ei pane?” söandab ta küsida. Seekord tal veab.
Ehkki meetrikõrgused lained panevad Cowani tugevalt loksuma, mis ühel hetkel annab reporterile ka veidi tunda, ei pea meeskonnaliikmed seda millekski.
Novembris on oodata tormi
Esimene tõeline tormikogemus võib neid oodata novembris Biskaia lahes, kui Cowan Eesti poole tagasi seilab. Sellegipoolest ei häbene mehed tunnistamast, et tugev torm saab teinekord ka neist võitu. “Meie saame tormiga süüa teha küll, ahjuroogasid näiteks, aga iseasi on see, kui palju sellest toidust ära süüakse,” naerab laeva peakokk vanemmadrus Andrei Orlov. Meditsiiniohvitser leitnant Tõnis Kurmil on igaks juhuks alati käe-pärast ka nii merehaiguse vastu aitavad tabletid kui ka spetsiaalsed kõrva taha pandavad plaastrid. Afganistani-kogemustega Kurmil pole laevas seni ühegi tõsise juhtumiga kokku puutuda tulnud. “Kõige rohkem läheb vaja hoopis külmetushaiguste ravimeid, sest siseruumides töötab konditsioneer, aga väljas tekil on jälle palav,” räägib Kurm.
Augusta sadamast lahkub Cowan Kreeka ranniku ligidale ajaloo suurimale mereõppusele Noble Midas. Kaks ja pool nädalat kestval õppusel osaleb 80 NATO laeva.
Vaba aeg möödub teleka ees
•• Merel on üks Cowani meeskonna väheseid meelelahutusvõimalusi filmide vaatamine. Teler on üles seatud kõigis kolmes laeva messis: nii ohvitseride, vanemallohvitseride kui ka nooremallohvitseride ning madruste messis. Tõenäoliselt on laevas sadu filme, alates Uus-Meremaa B-kategooria õudusfilmidest kuni Stallone märuliklassika “Rambo” kõigi osadeni. Probleem on selles, et enamik filme on juba pähe kulunud. Eriti nooremallohvitseride ja madruste seas on seetõttu levinud ka arvutimängude mängimine.
•• Hoopis teiseks muutub elu siis, kui Cowan jõuab sadamasse. Tavaliselt juhtub see reedeti. “Reedene päev ongi kõige närvilisem, sest kõik tahavad ruttu linna pääseda,” räägib maat Tanel Võrk. Just siis tekivad ka järjekorrad duširuumide ukse taha. Mida linnas tehakse? “Kuidas keegi. Kes kõrtsi, kes poodi, kes randa,” lausub Võrk.
•• Küsimusele, mis sadamas on kõige kaunimad naised, vastab ta kiiresti: “Läti ja Leedu sadamates, ilma kahtluseta.” Tema kõrval istuv vanemallohvitser tihkab aga lisada, et Mallorcal Palma sadamas olevat olnud "kõige kirjum seltskond". "Brünette ja blondiine ja kõiksuguseid," selgitab sel hetkel nimetuks jääda soovinud allohvitser.
Kaheksajalg kiusas allveerobotit
•• Prantsuse Riviera lähedal Toulonis on Cowani meeskond eelmisest, humoorikat nime “Mustad oliivid” kandnud miinitõrjeõppusest jõudnud puhata kolm päeva, kui esmaspäeva pärastlõunal taas ankur hiivatakse. Õppuse parimad hetked püsivad meestel aga väga hästi meeles. Ilma pikema sissejuhatuseta otsib operatsioonide vanemallohvitser veebel Roland Vaisma üles allveeroboti filmitud video. Mööda merepõhja vaikselt liikuva roboti kaamerasilma ette astub ühtäkki iminappasid täis kombits. “Alguses oli meie üllatus ikka väga suur, et mis see siis nüüd on,” meenutab Vaisma allveeroboti kohtumist kaheksajalaga. “Panime valgustuse kinni, kadus kombits ära. Lülitasime sisse tagasi, oli kohe ka loom tagasi,” muigab ta. Nii mängiti teineteisega mitu minutit, enne kui mere-elukas oma teed läks. Võimalik, et kõige ekstravagantsema leiuga sai Vaisma sõnul paar aastat tagasi hakkama üks hollandlaste miinijahtija, mis leidis mere põhjast kenasti neljal rattal seisva kuulsa Ida-Saksamaa sõiduauto Trabant.
Grupiülem: Cowan pole just vormel 1 Ferrari
NATO miinitõrjeeskaadri SNMCMG1 ülem komandör Chris Davies nimetas Admiral Cowanit küll eskaadri parima manööverdamisvõimega miinijahtijaks, ent ühtaegu grupi kõige aeglasemaks laevaks.
“Vormel 1 kiirust Cowan tõesti arendada ei suuda,” muheles Davies, ent see pole tema sõnul ka miinijahtija tähtsaim omadus. Cowani tippkiirus on 13 sõlme, Belgia laeval BNS Lobelia paar sõlme rohkem ning teised on veel veidi kiiremad. Seetõttu liigutaksegi grupis enamasti Cowani valitud tempo järgi ehk umbes 11 sõlmega. “Päevas jõuab eskaader läbida umbes 240 miili,” ütles Davies.
Selle, mis Admiral Cowanil kiiruses puudu jääb, teeb ta aga tasa oma manööverdamisvõimega. “Cowan suudab ennast koha peal ringi keerata. Väga hea manööverdamisvõime ongi oluline just miinijahtimisel,” lausus Davies.
Samuti nimetas Davies Eesti miinijahtija plussiks sonarit, mis suudab laskuda 200 meetri sügavusele. “See tähendab, et erineva temperatuuriga veekihtides sonarikiired ei murdu ning seega on pilt ekraanil väga täpne.”
Eestlaste panust miinijahtimisse hinnatakse NATO-s nii kõrgelt, et 2011. aastal kuulub sama eskaadri ülema koht Eestile. Kas staabilaeva Pitka kõrval sõidab siis ka üks Eesti miinijahtija, pole veel selge.
Admiral Cowani teekond
25. juuli lahkus Tallinnast
31. juuli – 4. august: Davenport, Inglismaa
8. august – 11. august: Lissabon, Portugal
15.–18. august: Palma, Mallorca
22.–25. august ja 29. august – 1. september: La Spetzia, Itaalia
5.–8. september ja 18.–22. september: Toulon, Prantsusmaa
25.–26. september: Augusta, Sitsiilia
Patras, Kreeka (2 nädalat kestvad õppused Nobel Midas)
Cagliari, Sardiinia
Cartagena, Hispaania
Malaga, Hispaania
Agadir, Maroko
Vigo, Hispaania
Cherbourg, Prantsusmaa
Tallinn (novembri lõpp)