“Transnistria nagu ka Lõuna-Osseeta ja Abhaasia Gruusias, Krimm Ukrainas ja Narva Eestis, on üks venekeelsetest enklaavidest, kus Venemaa püüab separatistidesse ajaloole tuginendes Venemaa-armastust ja läänevastasust sisse süstida,” kirjutab ajaleht.

Transnistria vabariiki, mis asub Moldova ja Ukraina vahel, tunnustab ja toetab vaid Venemaa. Nõukogude liidu lagunemisest saadik on Venemaa enklaavi oma huvide eest seismiseks kasutanud, kuna väikeriik sõltub täiesti Venemaast ning ka riigi kodanikel on Vene kodakondsus.

Sama lugu on ka Gruusias asuvate Abhaasia ja Lõuna-Osseetiaga, mis on samuti isehakanud vabariigid, mida ainsana Venemaa tunnustab ja üleval peab. Ka nende riikide elanikele andis Venemaa meelsasti Vene kodakondsuse, mis võimaldab neid suurriigi kodanikena käsitleda ja teiste riikide siseasjadesse sekkuda. Veel eelmisel aastal oli kogu maailm oma tähelepanu suunanud Gruusia- Venemaa suhete teravnemisele Abhaasias asuva Kodori orus toimuvale, mis ähvardas kahe riigi vahelise sõja puhkemist.  

Ka venekeelse elanikkonnaga asustatud Krimm kuulub autonoomse vabariigina Ukraina koosseisu ning on mitmel korral heietanud Ukrainast lahku löömise mõtteid.

Kuigi Narva elanikkond on suuresti venekeelne, ei erine Narva staatus teiste Eesti linnade omast ning autonoomsest vabariigist siinkohal rääkida ei saa.