AAVO ERMEL: Logo kui lego

Kui vaatleme Tallinna linna mujalt tulnu pilguga, siis mida me näeme? Täielikku süsteemitust – üks silt üht-, teine teistmoodi. Linnal puudub hetkel ühtne kujunduskontseptsioon, puudub oma graafiline identiteet. Aga visuaalne pool räägib küllalt palju linna ja selle elanike olemuse kohta. Räägib seda, kuidas linn ise ennast näeb, kui loogiliselt tegutseb, kuidas ennast hindab. See, mida linnapildist praegu välja võib lugeda, on häbiväärne.

Tallinna ühtse graafilise identiteedi loomist on alustatud Tallinna logost. Vaatlen Tallinna logo kui legot – süsteemi, mille modulaarse struktuuri baasil saab üles hakata ehitama paljut, mis linna välisilmet kujundab – nii tänavasilte, turismiviitasid kui linna sissesõidu märke. Senini on kõiki neid detaile üritatud lahendada iseseisvalt ja teistest eraldi, seetõttu on need tihti üksteisega sobimatud ja silma riivavad.

Logo puudumisel kasutatakse praegu kõikjal, kus linna on vaja graafiliselt esindada, Tallinna suurt vappi. See on aga heraldika valimatu lörtsimine vasakule ja paremale. Vapp on kindlalt kujunduselement, mis peab jääma eriti tähtsate ja ametlike asjade jaoks, kõikjal mujal peaks kasutama logo.

Linna logo ei saa kajastada ainult ühte aspekti linna elust. Seetõttu ei sobi selleks näiteks Vana Toomas või Pirita klooster. Tallinn on ka midagi enamat kui ainult vanalinn. Samas ei tohi logo moega kaasas käia – see peab olema ajatu ning kasutatav ka aastakümnete pärast.

Tallinn on väga kiiresti muutuv linn ja see-tõttu on talle logo leidmine paras pähkel. Koos graafilistest disaineritest moodustatud töögrupiga püüame selle siiski katki hammustada.

Aavo Ermel on linnadisainer

LÖÖKLAUSE POOLT

ANDO KESKKÜLA: Linn vajab lööklauset

Oleneb mida logo all mõeldakse. Sõna kasutamine on käibes laiali valgunud. Kui selle all mõeldakse tekstita kujutist, märki, siis kindlasti mitte. Kui kujundatud sõna, siis võib-olla. Kui linna nime sisaldavat lööklauset, siis kindlasti. See aitab linnal ja siin elavatel inimestel end tutvustada ja külalistel mõista, milliseid väärtusi siin oluliseks peetakse. Pealegi toob õnnestunud lööklause ka hästi raha sisse. Heaks näiteks on New York. Ka meie “Welcome to...” on tegelikult lööklause.

Kahju on sellest, et linn on logo otsimisel minu arvates alustatud valest otsast. Niimoodi tühja koha pealt joonistatud logol ei ole alust. Kõigepealt peaks välja töötama kontseptsiooni, millisena Tallinn tahab end näidata. Kui selline arenduskontseptsioon on olemas, siis võib selle pinnalt hakata mõtlema, kuidas seda graafiliselt väljendada. Praegu hakatakse ülikonda õmblema, alustades nööpaugust.

Linnal ilmselt puudub suhtekorraldus.

Minu nägemuses võiks Tallinna lööklause üles ehitada kahel viisil: keskendudes kas vanadele ja järeleproovitud väärtustele nagu vanalinn või siis vastupidi – kajastades linna pidevat muutumist ja kohati kaootilist elujõudu. Mulle endale meeldib teine variant rohkem.

Tallinn on tegelikult ju vitaalne ja energeetiline linn ning see võiks peegelduda ka linna graafilises identiteedis. Kui linnal on suhtekorralduslik nägemus kandvatest väärtustest loodud, siis peaks selle baasil logo leidmiseks kindlasti korraldama konkursi.

See on liiga oluline asi, et jätta see ühe-kahe inimese näputööks.

Ando Keskküla on Eesti Kunstiakadeemia rektor