Meelis Pai kaebas pressinõukogule, et artiklites väidetakse, nagu oleks ta sõlminud lepingu iseendaga, samuti naeruvääristatakse mõlemas loos töölepingu tingimusi. Kaebaja leidis, et artiklite pealkirjade ja sisuga esitatakse valefakte ning eksitatakse lugejaid. Meelis Pai kinnitas, et tema tööle hakkamine kunstilise juhina otsustati Taavi Aasa juures toimunud nõupidamisel ja töölepingu sõlmis ta linnahalli juhatuse esimehega. Meelis Pai leidis, et teda on artiklite pealkirjades süüdi mõistetud ja kujutatud loo kontekstis seadusrikkujana.

Eesti Päevaleht ja Delfi vastasid pressinõukogule, et Delfi artiklis vahendati Tallinna linnavalitsuse infot, mille järgi vabastati Meelis Pai Tallinna linnahalli nõukogu esimehe kohalt ja vabastamise põhjus oli iseendaga sõlmitud tööleping kunstilise juhi ametikoha täitmiseks. Delfi ja Eesti Päevaleht on seisukohal, et faktiväide iseenda töölevõtmise kohta on sisuliselt ja faktiliselt õige. Väljaanded kinnitasid, et on kontrollinud kõiki allikaid ja artiklid põhinevad faktidel. Samuti on põhjalikult kajastatud kaebaja seisukohti. Eesti Päevaleht ja Delfi märkisid, et kummaski artiklis ei omistata kaebajale ühegi kuriteo sooritamist.

Pressinõukogu otsustas, et Eesti Päevaleht ja Delfi rikkusid ajakirjanduseetika koodeksi punkti 4.11, mis näeb ette, et pealkirjad ei või auditooriumi eksitada. Pressinõukogu hinnangul on pealkirjad eksitavad, sest Meelis Pai ei ole töölepingus mõlemale poolele alla kirjutanud ja seega ei saa väita, nagu ta oleks iseendaga lepingu sõlminud.

Pressinõukogu hinnangul artiklites endis ajakirjanduseetika koodeksi rikkumist ei ole.