Dendroloog Aino Aaspõllu: looduskaitse algab oma kodust

 (8)

Eesti esidendroloogi sõnul ei ole iga võsa mets ega iga loodusaktivist looduskaitsja

Eesti Dendroloogiaseltsi esinaise, 40 aastat puu- ja põõsateadlane tööd teinud tallinlase Aino Aaspõllu sõnul kipuvad inimesed kaitsma puid naabri maal, kuid ei hooli iseenda krundist.

Paari päeva pärast 64. sünnipäeva tähistav Aaspõllu on dendroloogiat õppinud põllumajandusakadeemias ning kogemusi omandanud kõikjal Euroopas ringi reisides, parke ja botaanikaaedu külastades. Huvi taimede vastu tekkis tal juba lapsepõlves Harku järve ääres talumajas elades, kus perel oli Eesti üks esimesi kiviktaimlaid ja pariisi aed. Linnaplaneerimisest on ta dendroloogina osa võtnud juba paarkümmend aastat.

Linn ei ole mets

”Mis või kes annab ühtedele inimestele suurema õiguse elada linnas, kus on olemas infrastruktuur, mis on loodud meie kõigi, maksumaksjate rahaga?” on Aaspõllu nõutu. Linn on tema arvates siiski linn, mitte looduskaitseala, ja siin kehtivad teised seadused, mida tuleb loomulikult järgida.

Aaspõllu sõnul ei tohiks anda vaba voli igasugustele aferistidele ja kadedatele naabritele tegutseda looduskaitsja sildi all ning korjata allkirju. ”Kui need kodanikud oleks tõelised looduskaitsjad, siis peaks nad esimeses järjekorras oma õue peal seda välja näitama. Näiteks istutama uusi puid ja põõsaid, kus saaks linnud elada,” leiab ta.

Samuti on kogenud dendroloogi sõnul oluline see, milliseid puid kavatsetakse uusehitise rajamisel maha raiuda.

Aaspõllu sõnul viimasel ajal lehest muud ei loegi, kui et jälle keegi paha arendaja kavatseb ehitada suure maja linna juurde, jälle raiutakse puid! Kas seda võsa saab üldse puudeks nimetada, ei küsita.”Puud on kasvanud lausa vundamendi kõrvale, kuhu vähegi on saanud. Kuna nad on kasvanud liiga tihedalt, siis pole neil korralikku võra, nad on igerikud, sageli viltused,” on Aaspõllu murelik.

Paljudes kohtades on dendroloogi hinnangul kiirekasvulised ja väheväärtuslikud puuliigid kunagi sinna istutatud hinnalised puuliigid välja söönud või nende võrasid moonutanud, näiteks Kadriorus. Sellised puud tuleks Aaspõllu sõnul julgelt välja praakida ja korralikud asemele istutada.

Kui keegi nüüd selle jutu peale arvab, et Aino Aaspõllu ei armasta loodust, puid ja linde, siis ta eksib. Aaspõllu on oma Maarjamäel asuva kodu juurde väiksesse aeda istutanud kahe aasta jooksul ligi 200 puud ja põõsast.

”Mul käib aias praegu söömas, olenevalt päevast, 50–100 lindu,” on Aaspõllul põhjust tehtud tööga rahul olla.

Aaspõllu on kindel, et kõigi uute majade juurde saab puid ja põõsaid istutada ning krunti hooldada, kui seda tõesti tahetakse. Teha tuleb seda aga ise, mitte nõuda naabritelt.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare