NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki "Sobimatu"!
Järjesta: Vanemad Uuemad Parimad
27.07.2018 01:12
Metroo oleks palju mõistlikum - lennujaamast sadamasse 5 minutiga!
    Näita vanemaid (1) Laadin kommentaare...
    27.07.2018 09:34
    Huvitav, et patoloogiline raudteevihkaja huijari on hakanud metrood armastama.
    27.07.2018 09:40
    "See rohkem siiski miljonilinnade teema."

    Sovetiajal oli mingi reegel, et alates 500 000 elanikust tohtis linn hakata metrood planeerima. Et sellele lähemale jõuda, tegid ENSV võimud sellise liigutuse, et liitsid Maardu linna ja Saue alevi Tallinna linnanõukogu haldusalasse. Niimoodi venitati mingi 450 000 välja. Lasnamäe kiirtramm oleks olnud teatud mõttes metroo, ta oli isegi osaliselt maa alla planeeritud kesklinna osas. Aga ei saanud sellega hakkama sovetivõimud (kuigi "kraavi" selleks maa eraldati ja isegi depoo Lasnamäe lõppu ehitati pooleldi valmis), ammugi praegune kesikla, mis ei suuda töös hoida isegi trolliliine.
    27.07.2018 12:46
    - Sovetiajal oli mingi reegel, et alates 500 000 elanikust tohtis linn hakata metrood planeerima. -

    Ei olnud. Nt Riias oli juba 1955. aasta paiku üle 500000 elaniku. Ja Venemaal on metroo ainult seitsmes linnas - poole-miljoni-linnu on seal aga hulgem.
27.07.2018 06:19
okupant
27.07.2018 06:41
Ratatouille, palju sa palka saad mitte millegi eest? Kas nüüd hakatakse taas peatused terrassikividega katma? Millal sa teed bussijuhtide palgad olematuks, et ukraainlastega neid asendada?
27.07.2018 07:47
Tallinnas oli Trammi- ja Trollibussui Trust trammipiletile trükituna enne olemas, kui TROLL TALLINNA tänavatele alles 1965. aastal jõudis
27.07.2018 07:53
Kas boroditši palga suurus, lisatasude suurus, preemiate suurus ja hüvitiste suurus on selgunud?
Palju see mees maksumaksjale maksma läheb?
27.07.2018 08:10
Tramm on "Tallinna Metroo"? Kas seltsimees Boroditš on kunagi Tallinna trammiga kihutanud? Kas ta on segane?

Tramm on WAY-kõige-aeglasem ühistranspordiliik Tallinnas, veelgi aeglasem on ummikus istuv tallinna "tasuta" linnaliinibuss.
    27.07.2018 09:09
    Ei saa nõus olla, et tramm on kõige aeglasem. Nagu ise ütled, siis buss on veel aeglasem. Probleem pigem selles, et trammiliine on liiga vähe.
    Tondi suunaline tramm võiks vabalt vähemalt Järveni sõita (millest on isegi nõuka ajal juttu olnud) ja Pirita suunal on kahe sõidurja vahel trammile ruum olemas.
    Ja Lasnamäe kanal ... see oli ju möeldud kiirtrammi teeks lausa!?
    27.07.2018 17:30
    youtube.com/watch?v=j2NE9ZxwWVQ
27.07.2018 08:11
Kunagi oli ettepanek viia Tramm kesklinnas läbi maa alt. Kuni seda ei tehta, on tramm probleemne ühissõiduk -- inimeste aja raiskaja. Ja jääb ka selleks. Ja on ka pärast seda, sest ega ta ka maa all kiirelt sõitma hakka.

Tramm on tramm - tramm EI OLE METROO, viimane ongi mõeldud kiirelt sõitmiseks.
    27.07.2018 09:17
    Ma arvan, et maksumaksjatena me ei kannata metroo ehitamist välja.
    Lasnamäe kanal oli planeeritud maa alla minema.
    Kui sa Lubja tänavalt sõidad Laagna teele, siis selle tee alune alu vene aja lõpus tühjaks kaveatud, sealt pidigi tramm maa alla minema. Hiljem täideti see osa kraavist ära ja tehti Lubja tn poolt sissesõit Laagna teele.

    kui ma õigesti mäletan, siis Laagna teele oli planeeritud KIIRTRAMM, mis pidi tulema laiema rööpavahega kui vana trammitee.
    Ma kahtlen kas kahe erineva rööpalaiusega trammid oleks majandamise seisukohalt olnud hea mõte.
    Lisaks: minu mäletamist mööda oli maa-aluse osa puhul tegu siiski nö maa-aluse trammiteega, mitte metrooga. Vähemasti nii seda 80-ndatel seletati.
    27.07.2018 11:41
    Tunnelis liikudes ja vihinat kuuldes arvavad inimesed, et metroorong liigub kohutava kiirusega. Tegelikult on metroo kiiruse tipp 80km/h ja seegi saavutatakse vaid üksikutel lõikudel. Põhimõte on umbes selline, et jaamast väljudes kiirendatakse antud lõigu maksimaalse lubatuni, edasi kulgetakse inertsi jõul järjest langeva kiirusega. Keskmiseks kiiruseks (koos peatustega) kujuneb metrool 40km/h. Kiirelt jõutakse linna servast teise mitte petliku rongi kiiruse tõttu, vaid tänu eraldatusele muust liiklusest ja tunnelitele lühimat trajektoori kasutades jaamade vahel.
    Eraldatud sirgel rajal kulgev mistahes transpordivahed jõuaks Viimsist Laagrisse vähem kui 30 minutiga. Ka jalgratas muide, kui vähegi väntaja sadulas istuks:)
    Meie praeguste CAF trammide tippkiirus on 70km/h. Ajades need tunnelisse või eraldatud rajale ei jääks nad praktiliselt metroorongile keskmises kiiruses alla.
    Nagu ma juba varem kirjutasin, metroo on muust liiklusest ERALDATUD ühissõiduk, see ei tarvitse tingimata vaid tunnelis liikuvat rongi tähendada, ta võib olla ka tramm, ühevaguniline "rööbasbuss" või mis iganes. Eristab neid erinev rahvahulkade vedamise võime.
    Kunagi nõukaajal kehtinud normid, et metroorongile sai mõelda alles 500 tuhande elaniku täitumisel, ei olnud normid üksnes normide pärast. Need olid koostatud majanduslikel kaalutlustel. Oli ju kogu ühistransport riigi arendada ja ega riigi rahagi niisama tuulde ei loobitud, asi pidi olema õigustatud. Tallinna mõõtu väikelinn ei oleks taganud pikale rongile piisavalt reisijamahtu, ei taga seda ka tänapäeval, küll aga oli teemaks kiirtramm, mis oligi projekteeritud. Samadele rööbastele saab vajaduse tekkimisel (nõudluse kasvamisel) probleemideta liikuma panna ka pikendatud trammi (näiteks topeltkoosseis) või isegi rongi. Eeldusel, et rööpmevahed klapivad ja ka sellele oli mõeldud, projekteerides uue kiirtrammi rongi rööpmelaiusega ja vastavate kurviraadiustega. Muide, projektikohaselt pidid kiirtammide maksimaale kiirus olema 110km/h, täiesti reaalselt selleks võimelised trammid olid juba siis (70-ndatel) olemas, seega oleks nad igale seni teadaolevale metroorongile ja ka meie praegustele CAF-idele tagatulesid näidanud:)
    Tekib küsimus, milline on ühistranspordi areng olnud möödunud 40 aasta jooksul, nagu polegi midagi või mis? Ja milliseid lahendusi edaspidiseks mõeldakse? Kah nagu tühi koht, ühe tavatrammi liinijupikese pikendamine sadamani ja ongi kõik. Lühinägelik ja ahtake on meie ettenägemisvõime tänapäeval, mõelda tuleks suuremalt ja kui siis osakegi sellest täituks, oleks midagigi. Nüüd me ei julge (ei oska) isegi unistada enam ja vastavad on ka tulemused, ehk pole sedagi.
27.07.2018 08:35
hakkab jälle unistamine, mida kõike võiks teha ... aga selle palga eest ju võib :D
30.07.2018 00:54
kle brrdits... ainuke kasutatav ÜT on uus tramm... teistes, isegi hispaania CO2 kvoodibussides konditsioneer ei tööta... kulude kokkuhoid??? või lihtsalt sitakeeramine?
Jäta kommentaar
Oled sisse logimist nõudvas kommentaariumis, anonüümseks kommenteerimiseks vajuta siia
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega