Talvine äike on sama harilik loodusnähtus kui suvine äike, kuid see jääb tihti märkamata, sest seda peetakse millekski muuks, näiteks ilutulestikuks. Meteoroloogia- ja loodusnähtuste populariseerija Jüri Kamenik ütles EPL online toimetusele, et sel sügis-talvel on äikest esinenud kahel korral, oktoobris ja detsembris. Kevadel, 13-14 märtsil, oli samuti üks äikesetorm koos lumesajuga.

Äike talvel võib märkamatuks jääda, sest see on tihti mere kohal, samuti võib äike esineda helituna, kuna lumi neelab heli. "4. detsembri äike oli samasugune nagu neid suvel ette tuleb, tekkinud soojemate ja külmemate õhumasside kokkupõrkest, kuid talvel  võib esineda ka välku lumetormis. Need välgud on teistsugused - tugevas tormis lumehelbed hõõrduvad ja tekivad sädemed," selgitab Kamenik. Talvise äikese märkamisraadius on madalate pilvede ning lume tõttu väiksem, juba 2-3 kilomeetri kaugusel võib see nägemata jääda.

Välk võib majja sisse lüüa ka talvel, Kamenik meenutab üht vana juhtumit, kus talvine välk lõi sisse kirikusse samal ajal kui seal toimus pulmatseremoonia. Ka on talvine välk tabanud maja Pirital. "Kuid midagi tõsist sellega õnneks ei kaasnenud," ütleb Kamenik. Enamasti püsivad talvised välgud pilvedes ning maapinnani ei jõua.

Eesti Äikesevaatlejate Võrgu kodulehe andmeil oli 2009. aastal äikesehooaeg 31. märtsist 9. oktoobrini, tunamullu oli talviseid äikesetorme rohkem, siis hakkasid esimesed piksetuisud 2. veebruaril ning välku lõi ka novembri lõpus.