Detsembri algus: lumine ehmatus

Lund on nüüd tulnud ja läinud kogu Eestimaal. Maa on saanud kohati kontkõva oleku ja väiksemad veekogud näinud esimest korralikku jääd.

Tormid on nii tavalised, et maarahvas on juba harjunud elektripõuaga. Linnurahvas istub puudel hiirvaikselt. Õigemini ei istu neid enam ka puudel, vaid sulelised on pugenud kusagile pragudesse ja urgastesse. 

Sellest, et linde meie maal ikka veel on, saan aimu siis, kui uurin haohunnikut. Tasapisi hakkab sops ja sops hunniku alt kõrgematele okstele kerkima üdini uniseid varblasi. Viimase nädala jooksul ongi mind kõige rohkem lummanud toidumajas rasvapalli küljes rippuvad põldvarblased.

Kunagi lapsepõlves tegin õpetuse järgi tihastele lillepotist pika puupulgaga tihasekella, mille küljes rippudes nokkisid tihased potist kaerahelbe-margariinisegu. Sai imetletud tihaste akrobaatikat ja kurvalt vaadatud varblaste kadedust. Ja nüüd on varblased märkamatult end treeninud ja saavad toidumajas samasuguste harjutustega hakkama.

Loe pikemalt, kuidas saabunud talveilm mõjutab linnuriigi sädistajaid ja metsaelanikke.