Detsembri kolmas nädal: Tere, talv!
Möödunud nädalal tärkas minus küll ehteestlaslik kadedus… ja jonn. Kõigepealt saatis mulle telefoni kaudu pildi peotäiest Alam-Pedja kaitsealalt leitud kukeseentest geneetik Pille Tammur ja siis kirjutas ka Olev Merivee: “Koorküla Valgjärve kõrgel lõunakaldal trehvasime kukeseeni!” Eks ajas see uudistetulv nädalavahetusel mindki veel poolpimedas metsa alla seenekulda otsima. Aga ei leidnud ma siit Peipsi kaldalt seenepoegagi. Jonn sundis nina maas jätkama – noh, vähemalt nõgesepeotäie võiks supipotti visata. Aga teate, kõiksugused nõgeselehelised pidasid kuni lumeni vabalt külmale vastu – iminõgesed, kõrvikud… aga kõrvenõgestega oli jokk – jälle on kohtumine kevadel. Ja siis tuligi lumi…
Linnud
Me kõik ootasime, et veniv soe sügis läheks jooksvalt üle kevadeks. Ei lähe. Talvelinnud on korralikult kohal – punakõhulised leevikeseparved, siristavad siidisabad ja askeldavad urvalinnud. Audru poldri luigekambad lihtsalt nautisid ajutist rohelise kraami üleküllust me maal ja kui nüüd lumi laua kattis, on läinud nemadki. Enne tormi läksid tihased metsa peitu ja kui vahel on juba detsembris “sitsikleit” välja hõigatud, siis praegu on vist okkalise tormikuue aeg. Harakad tegid tormihommikul mõnuga ülikõrget purilendu. Jah, ja Naabri-Vilma lasi neljapäeval veel kanad välja. Ei olnud talve.
Imetajad
Mutid jõudsid talveks muruplatsist korraliku kartulimaa künda. Hiired aga trügivad tubadesse, ütleb Kaja Kübar, läkski ju külmale. Ja kui tormiõhtu eel vennale helistasin, kes parasjagu generaatoritele järele sõitis, siis kostis telefonist rahulik hääl: “Nii. Kolm hunti on põllu peal, peab vist lambaid passima minema. Hm, ja nüüd kaks valgejänest.” Karvastel on rahulik pimedate ööde ja jõulurahu aeg.
Taimed
Muidugi oli möödunud nädala sensatsioon õitsev näsiniin Nigulas ja sinilillenupsud. Aga seal Pärnumaal on veel teisigi üllatajaid. Kilingi-Nõmmel õitsesid mu ema ütlemist mööda kõrvikud ja kirikakrad. Meil siin Peipsi ääres jätkasid harilik ristirohi ja vesiheinad, ehkki lehekesed olid neil uskumatult kribulaks jäänud. Põnev oli enne lund vaadata, kus rohelisi taimekesi oli. Ikka seal, kus maa huumusrikka mulla lagunemise tõttu soojem – prahi- ja lodupaikades, kompostihunnikutes.
Muu loodus
Peterburis ja Göteborgis ajasid kaldad üle. Tuul viis vuhinal Soomest elektrivoolu. Ja siis tuli lumi. Kuid midagi head ei luba ilmaennustus lähiaegadekski. “Ikka veel katab soe läbipaistmatu pilvevaip taeva ja ikka tilgub pilvedest vett. Vaheldust pakub vaid tugev tuul. Ja pole see reedene torm veel sugugi sissejuhatus talvisteks ilmamuutusteks,“ kirjutab Merike Merilain. Hiiumaa vetest tulid välja soojemate maade kalakesed – üsna haruldane ansˇoovis ja nugakala.
Nädala lõpus olid vihmaussid vihma nautimas, teod tegutsemas, sääsed sebimas. Toalooduski tujutseb – ratsuritäht jõudis ära õitseda liiga vara, kuid jõulukaktus on vastu jõule täisõies. Ja pikalt kestev soe ilm andis võimaluse vähimagi vaevata kütta maja uskumatult soojaks – nii soojaks, et lepatriinud pühivad akna vahel une silmist ja õhtuti käib lae all kiilassilmade pulmalend.
