Kuusekasvud on sel aastal üllatavalt pikad ja siin Peipsi ääres veel lumeta. Kui pealinna ümbrusele tõi nädalalõpp mõnusa vahukoorelume, siis päikesetõusu-Eestis jagati lund näpuotsa vahelt pudistades, see-eest jagus aga külmakraade. Seepärast lõdisevadki kõik taimed siin paljana külma käes. Hilised õitsejad – üksikud võõrasemad ja raudrohud – on ninad norgu lasknud ja talve tulekuga leppinud. Meeleheitliku trummisoolo saatel oma sepikojas käbi lahkav suur-kirjurähn on kesise käbisaagi pärast silma-nähtavalt solvunud. Väga aktiivselt käivad oma salapeidikuid tühjendamas nüüd ka hallikarvalised oravad ja pasknäärid.

Kolm looduskino

Jalutuskäik õues on praegu tunduvalt mõnusam kui eelmise nädala alguses, kui tormituuled pressisid üdini välja ja Aotäht kurtis, et tal isegi silmad külmetavad. Sestap tasub praegu olla rohkem õues kui arvuti taga. Kuigi ka seal on õueuudiseid: looduskalender.ee on üles seadnud talvise toidumaja linnukaamera. Ka hülgekaamera kaugel merelaiul on saanud juurde kolmanda päikesepaneeli ja pakub põnevaid momente hüljeste ja merikotkaste elust. Vaid merikotka-TV ei näita veel uhkeid kotkasiluette, kuigi menüüs on praegu suisa põdrakorjus. Ilmamees Gennadi Skromnov ütleb küll minu nurina peale, et näe-juba-viis-minutit-vaatan-ja-pole-seal-kedagi: „Ega see teler ole, et keerad nupust lahti ja pilt hakkab jooksma. Nende suursuguste lindude vaatamiseks peab olema kannatust. Näe, just liugles ronga vari üle. Aga kotkad tulevad kohe, kui merele jää tuleb.” Seakaamera alustavat aga tegevust siis, kui notsud hakkavad lisasöötmist vajama.

Metsaelu väljaspool kino

Päris linnud rõkkasid veel eelmise nädala alguspoolel üsna rõõmsalt, näiteks lasi Viidumäel laulu laulurästas. Saaremaal suvitab aga veel praegugi üks sookurg, Häädemeeste jõesuudmes konutab luitsnokk-iibis, metsades vuristab ringi neppe. Kuid looduskaitsja Enn Vilbaste sõnul tõi nädalalõpu külmalaine kaasa ka luigerände: kollasenokalised läksid lõuna poole ja kühmnokad tulid sisemaalt merevetesse. Ka hall-õgijad näitavad end rabade asemel teede ääres. Kährikud vudivad endiselt ringi, aga karu pöörab teist külge. Vahel sünnivad neil esimesed pojad juba detsembri teisel poolel.

Vööd vööle!

Kas mäletate raamatut kubujussist? Selle kaanel oli paksult riides ja kõvasti vööga kokku seotud poiss. Selline vöö oli pool sajandit tagasi kasuka ümber igal lapsel ja igal teisel õues käijal. Miks vöökoht vööga vöötati? Ikka selleks, et külm ligi ei pääseks, ei tuleks radikuliiti ega neeruhaigusi. Mikk Sarv lisab, et vöö pakkus vanarahva teada ka vaimset kaitset ja hoidis meele terve.

LASTELE: põhjapõdrajaht

Aastaid tagasi panid jõuluvana jaoks Eestisse toodud põhjapõdrad Soomaale plehku. Kuidas neid kinni püüda? Saami lapsed saavad selle üsna varakult selgeks. Vaja on parasjagu palju tugevat pesunööri ja kaheksakujulist puust aasa, mille ühe augu külge kinnitatakse üks nööriots, teisest läheb nöör läbi. Enne lingu heitmist tõmba suurem osa nööri läbi aasa ja keri ümber käsivarre ning heida seejärel ling sihtmärgi poole – näiteks kolmjalale või põdrasarvedele!