Digiretsepti veatu toimimiseni võib paberretsept saada elupikendust
Haigekassa otsustab veebruari keskel, kas pikendada digiretseptile ülemineku perioodi. Praeguse seisuga lõpeb aeg, millal arstid võivad väljastada ka paberretsepte, 1. märtsil. Kuid digiretsepti süsteemi veatus toimimises pole kõigil osapooltel veel täit kindlust. Haigekassa andmeil oli 29. jaanuari hommikuks müüdud ravimeid 131 000 digiretsepti alusel. Võttes aluseks Eesti keskmise päevase retseptiravimite müügi koguse – 25 000 – selgub kurb tõ-de. Jaanuaris on müüdud digiretseptiga vaid viie ja poole päeva keskmine kogus ravimeid!
Kui palju digiretsepti kasutamisi ebaõnnestus, haigekassa ei tea. Haigekassa telefonioperaatoriteenus võttis jaanuaris vastu 3000 abikõnet arstidelt ja apteekritelt. Keskmiselt 100 kõnet päevas neilt, kellel ei õnnestunud ravimi välja kirjutamine või selle müümine. Vastamata kõnesid, kus kõik kuus operaatorit olid hõivatud, pole fikseeritud.
Kõige kurbloolisem on, et kogu Eestit haaraval digiretsepti projektil puudub üldjuht. Kokku nimetasid haigekassa, sotsiaalministeerium ja tarkvara arendajad viit inimest, keda nad arvavad olevat projekti juht.
Digiretsepti tarkvara on haigekassa andmeil käikumineku järel parandatud vähemasti 200 töötunni ulatuses, selleks on kulunud umbes 200 000 krooni.
Kui digiretseptile ülemineku periood praeguse kava järgi 1. märtsil lõpeb, võivad arstid paberretsepti väljastada vaid erandolukorras. Seaduse järgi saab meditsiiniasutust, mis eksib korduvalt ravimi väljakirjutamise nõuete vastu, karistada kuni 500 000 kroonise trahviga. Ühelt poolt on paberretsepti väljastaval arstil võimalus viidata erakorralistele asjaoludele – koduvisiit või patsiendi soov. Samas ei kaota see karmi karistust võimaldavat seadusesätet.
Paljud omavahel digiretsepti kiruvad arstid ei julge avalikult selle kohta arvamust avaldada, sest kardavad: suupruukimine võib ohtlikuks saada haigekassaga lepingute sõlmimisel.
Senini pole ükski Euroopa riik sajaprotsendiliselt digiretsepti kasutamisele üle läinud.