Samas selgitas naine, et ka temale esitatud kriminaalmenetluse lõpetamise dokumendis ei selgitanud prokuratuur otsusele jõudmise asjaolusid rohkem lahti kui seda tehti avalikkusele esitatud pressiteates. Seega ka tema ei tea hetkel rohkem kui avalikkus, mis põhjusel või mis tõenditele tuginedes prokuratuur otsusele jõudis.

Täna pärastlõunal läheb ta koos advokaadiga Tartusse toimikuga tutvuma.

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Kristiina Laas teavitas avalikkust pressiteates, et vanemteaduri osas ei ole alust süüdistuse esitamiseks, kuna kogutud tõendeid uurides selgus, et vanemteaduri ja doktorandi vaheline suhtlus ei olnud soovimatu. "Osapoolte vahel oli pikaajaline vabatahtlik suhe, mille käigus ka doktorant ise algatas kokkusaamisi ning intiimset suhtlust juhendajaga," oli prokuröri põhjendus.

"Kohtueelse uurimise käigus leidis kinnituse fakt, et doktorandi teadusalane käekäik ei olnud tingitud vanemteaduri isiklikust suhtumisest doktoranti," lisas prokurör.

Samal ajal on võrdõigusvolinik sama kaasuse põhjal tehtud Arvamuses nr 35 andnud õigusliku hinnangu, et seksuaalse ahistamise eest on tööandja vastutav ka siis, kui tööandjal on selle inimesega varasemalt olnud eraeluline lähisuhe.

"Soolise võrdõiguslikkuse seaduse rakendamisel ei saa tekkida olukorda, kus töötaja õigus olla vaba seksuaalsest ahistamisest jääb kaitseta põhjusel, et tal on olnud tööandjaga eraeluline lähisuhe. Kui tööandja ja töötaja vahel on olnud vabal tahtel lähisuhe, ei vabasta see pooli üksteise suhtes vastutusest, mis puudutab töösuhtes aset leidvat diskrimineerimist," selgitab võrdõigusvolinik oma arvamuses. "Veelgi enam, tööandja peab arvestama, et töötajal on õigused, mida tööandja on kohustatud järgima. Hoolimata sellest, et poolte vahel on olnud eraeluline suhe, ei saa selle suhte järgne lävimine väljuda tavapärase tööalase suhtluse piiridest, kui üks pool on väljendanud oma soovi lõpetada eraeluline läbikäimine."

"Situatsioon, kus inimene kasutab ära alluvus- või sõltuvussuhet tööl, et sundida oma endist suhtepartnerit endaga suhtlema tööga või õppimisega mitte seotud küsimustes, näiteks eesmärgiga talle füüsiliselt läheneda, temaga kohtuda vms, on seksuaalne ahistamine ning keelatud. Samuti on seksuaalne ahistamine oma endisele suhtepartnerile alluvus- või sõltuvussuhte toel esitatud nõue kohtuda tööalastes küsimustes hotellis või mujal väljaspool tööruume," selgitas võrdõigusvolinik.

Arvamusega on võimalik täismahus tutvuda siin:

Eesti Päevaleht palus seda õiguslikku arvamust kommenteerida ka Lõuna ringkonnaprokuratuuril.