Dopingu A ja O: mis on mis, miks kasutatakse, mis on kõrvalmõjud?

 (10)

Dopingu A ja O: mis on mis, miks kasutatakse, mis on kõrvalmõjud?
Foto: Shutterstock

Spordis kasutatakse dopingut paremate tulemuste saavutamiseks. Teeme ülevaate dopinguliikidest, levinumatest ainetest, mis nende mõju on sportlikule sooritusele ning mis on võimalikud ohtlikud kõrvalmõjud.

Maailma Antidopingu Agentuur (WADA) on koostanud põhjaliku nimekirja ainetest, mis on spordis keelatud. Täielikku nimekirja WADA 2013. aasta keelatud saab vaadata siit. WADA on koostanud keelatud ainete nimekirja ka juba järgmiseks aastaks (vaata siit).

SA Eesti Antidopingu koostatud dopinguvastaseid reegleid saab uurida siit.

Treeningu ja võistluste ajal keelatud ained

Anaboolsed ained

Anaboolsed ained on saanud oma nimetuse sellest, et need suurendavad lihasmassi. Spordis on keelatud nii anaboolsed androgeensed steroidid (testosteroon, nandroloon, stanosolool jt) kui ka teised anaboolse toimega ained.

Anaboolsed androgeensed steroidid (tuntud ka nimetustega "anaboolsed steroidid" ja "steroidid") on meessuguhormoonile ehk testosteroonile sarnased ained. Nende kaks peamist toimet on anaboolne toime e skeletilihase kasvatamine ning androgeenne toime e meessuguelundite välja arendamine.

Meditsiinis kasutatakse steroide hormoonravina poiste puberteedi hilinemise korral, rinnavähi ravis ning kehvveresuse raviks AIDSi ja operatsioonide puhul.

Anaboolsed steroidid põhjustavad lihasmassi kasvu, kuid nende mõju ei piirdu kunagi ainult sellega - lisaks lihasmassi kasvamisele on anaboolsetel steroididel ka muid meessuguhormoonile omaseid mõjusid (naistel näiteks hääle madaldumine, ihukarvade kasv kohtades, mis naistel tavaliselt on karvavaba). Meestel võivad anaboolsed steroidid põhjustada rindade kasvu ja hääle kõrgemaks muutust.

Anaboolsete steroidide kõrvalnähud on erinevad maksaprobleemid ja -kasvajad, diabeet, infarkt, kolesteroolitaseme ohtlik tõus, vererõhu tõus. Samuti toimuvad muutused käitumises (agressiivsus ja sõltuvus anaboolsetest ainetest), immuunsüsteemis. Võib tekkida akne, juuste kaotus, lihaserebestuste esinemine.

Hormoonid ja nendega seotud ained

Kõige levinumad dopinguained selles kategoorias on EPO (erütropoetiin), mis kontrollib erütropeesi ehk punaste vereliblede tootmist. Erütropetiinil on ka palju teisi bioloogilisi funktsioone peale punaliblede loome. Näiteks mõjutab see aju käitumist olukorras, kui on tekkinud mingite neuronite kahjustus, ka haavade paranemisel on EPO-l tähtis roll. Erütropoetiini kasutatakse neeru- ja vähihaigetel kehvveresuse ehk aneemia raviks.

Kuna EPO mõjutab punaste vereliblede tootmist, saab selle abil suurendada organismi hapnikuvarustust. EPO-t kasutatakse vastupidavusaladel, sest hapniku parem kättesaadavus lihastes suurendab vastupidavust.

EPO ligisel kasutamisel kui vere punaliblede mass kasvab üle normaalse piiri, kasvab vere viskoossus ehk vere voolavus soontes halveneb. Sellest võib tekkida trombide, insuldi jm verevarustuse häireid.

Kasvuhormoon (EG - ingliskeelsest nimest "growth hormone") on valgupõhine peptiidhormoon, mis stimuleerib kasvu, rakkude paljunemist ja taastumist inimestel ja teistel loomadel. Kasvuhormooni kasutatakse laste kasvuhäirete ravis, kuid selle täpne toime organismis on lõpuni uurimata. Kasvuhormooni kõrvalnähud on südamehaigused, diabeet, artriit ja ebanormaalne kasv.

Beeta-2 agonistid

Beeta-2 agonistid (formoterool, salmeterool jt) on ained, mida kasutatakse meditsiinis astma ravis. Peale selle on neil ainetel ka närvisüsteemi stimuleeriv ja lihaskasvu soodustav ehk anaboolne toime.

Beeta-2 agonistide kasutamine võib põhjustada peavalu, iiveldust, unehäireid, käte värisemist, kehatemperatuuri tõusu, närvilisust.

Hormoonide ja ainevahetuse reguleerijad

Sellesse kategooriasse käivad ained, mis mõjutavad hormoonide talitust kehas ja ainevahetust, näiteks antiöstrogeense toimega ained.

Meditsiinis kasutatakse antiöstrogeenseid ained (n. tamoksifeen) rinnanäärme vähi hormoonravis. Seostudes rinnanäärme östrogeeni retseptoritega vähendavad nad östrogeeni e. naissuguhormooni toimet rinnanäärmes.

Sportlased võivad neid preparaate kasutada illegaalselt anaboolste steroidide kõrvaltoimete vähendamiseks, nagu näiteks rinnanäärmete suurenemine e. günekomastia.

Kõrvaltoimetest on täheldatud mao-sooletrakti funktsiooni häireid, kuuma hoogusid, vedeliku peetumist kehas ja venoosseid tromboose.

Diureetikud ja teised maskeerivad ained

Maskeerivateks aineteks nimetatakse preparaate, mis raskendavad keelatud aine tuvastamist uriinis või veres. Diureetikumid (furosemiid, spironolaktoon jt) on ained, mis suurendavad uriini hulka, soodustades vee väljutamist kehast. Arstid kasutavad diureetikume neeru- ja südamehaiguste ning kõrge vererõhu ravis.

Muude maskeerivate ainete hulka kuuluvad näiteks vereplasma mahu suurendajad (albumiin, dekstraan jt). Meditsiinis kasutatakse neid vere asendamiseks kriisiolukorras.

Diureetikumide kasutamisel võib tekkida keha veetustumine, mille esmasteks tunnusteks on pearinglus, peavalu, iiveldus ja lihasekrambid. Kui kaasneb veel intensiivne higistamine treenimisel või võistlemisel kuumas kliimas, võib asi lõppeda ülepingutusest kokku vajumisega. Samuti suureneb eluohtlike südame rütmihäirete risk.

Kasutades plasma mahu suurendajaid, võivad tekkida allergilised reaktsioonid kuni eluohtliku anafülaktilise šokini.

Keelatud meetodid

Veredopingu puhul süstitakse sportlase veeni tema oma või kellegi teise verd, punaliblesid või muid veretooteid mitte ravi otstarbel, vaid sportliku saavutusvõime parandamiseks.

Keemiline ja füüsiline manipulatsioon kas dopinguproovidega, samuti veenisisesed infusioonid üle 50ml 6-tunnise perioodi jooksul, välja arvatud meditsiinilisel vajadusel.

Geenidopinguks loetakse geenide kasutamist mitte ravi otstarbel, vaid sportliku saavutus-võime parandamiseks. Meditsiinis on geeniteraapia ehk geenide mõjutamine teatud haiguste ravimisel alles katsetamise järgus. Seetõttu ei ole ka teada, milliseid pikaajalisi kõrvaltoimeid geenidoping enesega kaasa võib tuua.

Muud keelatud ained võistluste ajal

Stimulaatorid

Stimulaatorid (kokaiin, efedriin, amfetamiin jt) on ergutavad ained, mis mõjutavad kesknärvisüsteemi ja avaldavad adrenaliinile sarnast toimet. Amfetamiin ja teised kesknärvisüsteemi stimulaatorid hoiavad inimest ärkvel ja mõjuvad üldergutavalt. Meditsiinis kasutatakse efedriini köharavimite koostises.

Kahjulikud kõrvalmõjud: südame löögisageduse tõus ning eluohtlike südame rütmihäirete tekkimine; kehatemperatuuri tõus, mis võib viia kuumarabanduse tekkeni ja elundite töö seiskumiseni; söögiisu langus; higistamine; värisemine.

Pikema kasutamise kõrvalmõjud: agressiivsus, unehäired, ärevus, depressioon. Suured doosid võivad põhjustada iiveldust, oksendamist, krampe ja hingamisraskusi, mis võivad lõppeda koguni surmaga. Stimulaatorite kasutamisest areneb tugev sõltuvus.

Narkootilised analgeetikumid

Narkootilised analgeetikumid (morfiin, diatsetüülmorfiin ehk heroiin jt) on tugevad valuvaigistid, mis mõjutavad kesknärvisüsteemi. Meditsiinis kasutatakse morfiini kui tugevat valuvaigistit näiteks kasvajate ravis.

Kui narkootilisi analgeetikume kasutatakse valu vaigistamiseks, et edasi treenida või võistelda, siis võib see viia hoopis vigastuse süvenemiseni. Suuremate annuste korral võib esineda kõhukinnisust, iiveldust ja oksendamist, keskendumisvõime langust, tasakaalu- ja koordinatsioonivõime häirumist. Üleannustamine võib aga lõppeda kooma ja surmaga. Narkootiliste analgeetikumide kasutamisest areneb tugev sõltuvus.

Kannabinoidid

Kannabinoidid on ained, mis tekitavad ajus mitmesuguseid keemilisi reaktsioone ja loovad lõõgastustunde. Näiteks võib tuua marihuaana, hašiši jt. Lõõgastava toime tõttu on kannabinoidide kasutamine spordis treeningu eesmärkidega vastuolus.

Glükokortikosteroidid

Glükokortikosteroidid on hormoonid, mille on tugev põletikuvastane toime. Meditsiinis on need kasutusel liigesepõletiku, astma ja allergiliste haiguste ravis.

Lühiajalisel tarvitamisel toovad glükokortikosteroidid kaasa vee kogunemise kehasse ning veresuhkru taseme tõusu. Pikaajalisel tarvitamisel ilmneb keha kaitsevõime langusest tingitud vastuvõtlikkus nakkushaigustele, lihaste nõrkus ning luude hõrenemine.

Lisaks on teatud spordialadel võistluste ajal keelatud alkohol (õhuspordialad, vibulaskmine, autosport, karate, mootorrattasport, veemootorisport) ja beeta-blokaatorid (vibulaskmine, autosport, piljard, nooleviskamine, golf, laskmine, mäesuusatamine, mäesuusa- ja lumelauahüpped, freestyle jne).

Allikad: SA Eesti Antidoping, Wikipedia, WADA, UCI

Vormistage Eesti Päevalehe püsimaksetellimus vaid 30 sendi eest päevas ning nautige Eesti kvaliteetseimat ajakirjandust! Vaata lähemalt »

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare