See lugu on pannud spordiringkonnad kihama juba enne avaldamist. Pruukis vaid üle kahe kuu tagasi ühele endisele tippsportlasele helistada ning arvamust ja nõu küsida, kui mesilastaru hakkas sumisema. Valdavalt on enamik järgnenud kümneid kommentaare-ähvardusi sellised: miks te sellest praegu kirjutama peate, kui asjast on möödas nii palju aastaid? Pange raha valmis – kui sportlaste nimesid sisaldav lugu ilmub, saate kohe kaela miljonihagid. Ühe arsti ütlused ei maksa midagi, mõelge – see võib tõmmata kogu Eesti tippspordile kriipsu peale, nii et meie sportlased ei pääse enam välismaale võistlema. Täielik ringkaitse.

Kirjutame dopingu tarvitamisest, mis Tartu ülikooli spordimeditsiini eriala lõpetanud ja hiljem Tartus taastusravikeskust pidanud Vitali Bernatski väitel on olnud omal ajal tavapärane. Maailmakuulsad „dopinguarstid” on Victor Conte, Michele Ferrari ja Xue Yinxian. Nüüd on ka Eestis Bernatski näol olemas arst, kes räägib Eesti Päevalehele nimeliselt Eesti kergejõustiklastest. Sportlastest, kellest mõni on ka maailma tipus olnud. Ained, mida Bernatski süstis või andis, olid genotropiin ehk kasvuhormoon ja Recormon ehk erütropoetiin – lühidalt EPO. Need kaks kuuluvad ravimite hulka, mis on sportlastele keelatud.

Loe edasi ka sellest, et arsti andmetel pole Eesti tolleaegsetest suusatajatest dopinguga kokku puutunud vaid üks mees- ja üks naissuusataja.

Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.