Eakas luuraja sai taas talle antud autasu Vabadusristi

Eesti ainus riigi nii kõrge autasu kandja tähistas Põltsamaal 100. juubelit

Vabariigi valitsus taastas ainukese, veel elus oleva Vabadusristi kavaleri Karl Jaanuse Vabadusristi, mis Nõukogude okupatsiooni ajal kaduma läks ning andis selle mehele tema 100-aastasel sünnipäeval uuesti üle.

Eesti Vabadussõja kangelane Jaanus pidas eile Põltsamaa lossis oma 100-aastast juubelit, mida tuli tähistama umbes 200 inimest.

"Ma ähvardasin sind, et sa elad saja-aastaseks," ütles üks paljudest sugulastest Jaanusele lillede üleandmisel. "Ja nüüd see läkski täide."

Lisaks arvukatele sugulastele, lastele ja lastelastele õnnitles Jaanust tema sünnipäeval ka vabariigi valitsus, Jõgeva maavalitsus, kaitsejõudude peastaap, Kuperjanovi ja Tartu pataljonid, kaitseliit, Erna selts, metsavendade liit, isamaaliit, muinsuskaitse selts, mõned Riigikogu liikmed, Soome kõrged erusõjaväelased ning Läti vabariik.

Kaitseministeeriumi ametnik ja sõjaajaloolane Hannes Walter andis vanale mehele valitsuse nimel üle ainsana taasiseseisvunud Eestis taastatud Vabadusristi ning kinnitas selle tema kuuereväärile.

"Kelle poolt see oli?" küsis Jaanus, kelle kuulmine pole enam päris hea. "Vabariigi valitsuse ja kaitseministeeriumi poolt – Mart Laar ja teised ministrid," vastas Walter valjuhäälselt. "Ah soo. Palju, palju tänu," vastas vana mees.

Kaitsejõudude peastaap kinkis veteranile kaitseväe teeneteristi, Kaitseliit aga andis üle II järgu hoolsusmärgi Valgerist.

"Kuidas minusugusest vanast surmast veel lugu peetakse?" küsis Jaanus õnnitlusi vastu võttes.

Jõgeva maavanem Margus Oro andis teenekale veteranile üle fotoportree temast enesest 20-aastasena. "Oi, iseennast vaatan," imestas Jaanus pilti nähes. "Palju, palju tänu."

Karl Jaanusel on kokku kuus last. Eile oli neist Põltsamaal neli – tütred Eevi, Maie, Tiiu ning poeg Tõnu. Üks poeg ja tütar on tänaseks siit ilmast lahkunud.

Lapselapsi ja lapselapselapsi on Jaanusel kokku 20. Neist kõige noorema järeltulija nimi on samuti Karl.

Praegu elab Jaanus koos oma poja Tõnu perega Põltsamaa lähedal Eskus. Lähedaste sõnul jalutab teenekas veteran päeval, käed seljal, mööda tube ringi ning puhkab vahel, kui ära väsib.

Kord oli Jaanus trepist alla kukkunud ning näo lõhki löönud. "Küsisime talt siis, et miks sa, käed seljal, ringi käid?" rääkis Jaanuse noorim tütar Eevi (57). "Hoia need ikka kõrval, siis saad kukkudes kuskilt kinni haarata või käed ette panna. Karl ütles uhkelt vastu, et ta ei saa käsi seljalt võtta, sest kõik härrad käivad niimoodi ringi."

Eevi rääkis, et isal on omaette tuba, kus ta loeb palju raamatuid ja ajalehti. "Ta on poliitikast väga huvitatud," lausus Eevi. "Isa loeb kõik ajalehed peaaegu otsast lõpuni läbi, kuid televiisorit ta suurt ei vaata."

Vanahärra mälu pole aga enam just kõige parem. "Vanu asju nooruspõlvest ta mäletab hästi, kuid uued asjad kipuvad tihtilugu meelest minema," ütles tütar.

Karl Jaanus astus 19-aastasena vabatahtlikult kaitseliitu ning seejärel kaitseväkke, mille koosseisus osales Vabadussõja lahingutes nii Saksa Landeswehri kui ka Vene punaväelastega. Vapruse eest luurelkäigul andis vabariigi valitsus talle Vabadusristi.

Eesti ajal oli Jaanus vallavolikogu liige ning Saksa okupatsiooni ajal abivallavanem. Nõukogude okupatsiooni saabudes sai temast poliitvang ning tee viis Venemaa vangilaagritesse.

1956-ndal, pool aastat enne karistuse lõppu, anti mehele amnestia. 84. eluaastani karjatas Karl Jaanus kolhoosi vasikaid.