Seadusemuudatus kaotaks töötajatel, kelle tööleping on lõpetatud poolte kokkuleppel, õiguse töötuskindlustushüvitisele, teatas BNS.

Seaduse muudatus lubaks töölepingu lõpetamisel poolte kokkuleppel maksta töötajale kokkulepitud hüvitist, mis võib olla väiksem kui koondamise puhul makstav hüvitis.

Samuti ei peaks tööandja järgima etteteatamise tähtaega, ega konsulteerima töötajate esindajatega ning töötajal puudub võimalus vaidlustada töölepingu lõpetamist.

Pressiesindaja teatas, et töölepingu lõpetamine poolte kokkuleppel on töötaja jaoks üldjuhul pealesunnitud töölt lahkumine, kuna töölepingu lõpetamiseks on vaja nii tööandja kui ka töötaja nõusolekut ja ettepaneku enamikul juhtudel teeb tööandja.

EAKL-i hinnangul on seadusemuudatus vastuolus õiguspärase ootuse printsiibiga, kuna seadus jõustuks tagasiulatuvalt, ning need tööotsijad, kes on juba maksnud kindlustusmakseid, ei saaks töötuskindlustushüvitist, kui nende tööleping on lõpetatud kokkuleppel tööandjaga.

Pressiesindaja ütles, et see läheb vastuollu sotsiaalkindlustuse üldise põhimõttega, et juba makstud kindlustusmaksete eest peab olema põhimõtteliselt õigus saada hüvitist.

EAKL-i teatel on seadusemuudatus vastuolus ka Euroopa Sotsiaalhartaga, mis kohustab riike järk-järguliselt parandama sotsiaalkindlustuse süsteemi.

"Kuigi töötuskindlustuse süsteemi rajamisel on arvestatud ka hüvitise maksmist töölepingu lõpetamise puhul poolte kokkuleppel, vähendas riigikogu töötuskindlustushüvitise saajate ringi, mis on otseselt vastuolus sotsiaalkindlustuse süsteemi järk-järgulise parandamise kohustusega," ütles pressiesindaja.