"Konkursi kaaskorraldajana leiame, et tuleks tunnistada ka selle võistluse ideelist ebaõnnestumist – võidutööst on saanud ühiskonda ühendava sümboli asemel selle lõhestaja," teatas Eesti Arhitektide Liidu esimees Ike Volkov.

"On kahetsusväärne, et senised Vabadussõja mälestusmärgi kavandivõistlused pole viinud reaalse tulemuseni. Seetõttu väärib tunnustust poliitiline tahe selle teema lõpuleviimiseks, kuid märgiliselt sedavõrd olulise objekti püstitamine avalikku ruumi vajab laiemat konsensust," lisas ta.

Eesti Arhitektide Liit leiab, et tuleks veelkord kaaluda otsust monument valitud kavandi järgi 2008. aastal püstitada. "See on ja saab olema Eesti riigi ja rahva jaoks oluline mälestusmärk – seetõttu võiks pigem seada uueks eesmärgiks see püstitada meie riigi 100. juubeliks," lisas Volkov.

Eesti Arhitektide Liidu eestseisus on seisukohal, et Vabaduse väljakule püstitatav mälestusmärk peab oma tähenduselt hõlmama kõiki Eesti rahva vabaduspüüdlusi läbi aegade, mitte kontsentreeruma ühele, kuigi äärmiselt tähtsale sündmusele meie ajaloos.

Vabaduse väljaku detailplaneeringusse on sisse kirjutatud nõue, et sinna rajatava mälestusmärgi lahendus peab sündima arhitektuurivõistluse läbi. Liit teeb omalt poolt ettepaneku korraldada antud alale uus konkurss, mis oleks suunatud Vabaduse monumendi kavandi saamiseks. Seejuures peetakse soovitavaks, et žürii koosseisust moodustaks vähemalt poole asjatundjad-professionaalid (kunsti- ja arhitektuurispetsialistid).

Liit teeb ettepaneku täita valitsuse poolt juba 1995.aastal vastu võetud, kuid seni mitte elluviidud otsust taastada E.J. Kuusiku poolt 1928. aastal Kaitseväe kalmistule loodud, kuid 1950. aastal hävitatud Vabadussõja mälestusehis.