Economist: Venemaa seab Eestit rünnates ohtu eelkõige enda maine

 (35)
Economist: Venemaa seab Eestit rünnates ohtu eelkõige enda maine
Rene Suurkaev

Venemaa edasised sammud sõltuvad sellest, kas Eesti vastu suunatud viha ning ahvatlus kasutada seda ära valmistulemuste huvides võimaldaks Moskval parandada oma positsiooni suhetes Euroopa Liiduga.

Väljaande hinnangul näitavad sovjetimonumendi eemaldamisest tingitud tänavarahutused Eesti pealinnas seda, millised lõhed ühiskonnas valitsevad. Lisaks ähvardavad need katkestada diplomaatilised suhted Eesti ja Venemaa vahel.

Venemaa jõuline reageering on tingitud mitmest faktorist

Eesti suhted Venemaaga on olnud halvad ajast, mil taasiseseisvunud Eesti valitsus oma positsioonid kodakondsuse küsimuses paika pani. Venemaa jaoks on Vene kodanike diskrimineerimine solvav ning nende hääleõiguse puudumine tähendab, et Eesti valib ametisse valitsused, mis on ida-naabri suhtes vähemsõbralikumad. Venemaa on Eestit vene keelt rääkiva elanikkonna diskrimineerimise eest järjepidevalt kritiseerinud ja sanktsioonidega ähvardanud.

Teiseks on lähenemas detsembrikuised parlamendivalimised ja presidendivalimised, vähem kui aasta pärast. Eesti on harjumuslikult olnud Vene poliitikutele, kes soovivad „läikima lüüa” oma rahvuslikud vaated, lihtsaks sihtmärgiks. Nagu üks Eesti diplomaat märkinud on, on Eesti nagu väike koer, mida on kerge lüüa.

Kolmandaks on sel korral tegemist tõsise provokatsiooniga. Vene president Vladimir Putin on minevikus mitmel korral vihaselt reageerinud Balti riikide poliitikute avaldustele, mille kohaselt okupeerisid sovjeti väed Eesti. Selle tunnistamine ei solvaks üksnes Vene rahvusuhkust, aga õigustaks ka Eesti ja Läti kodakondsuspoliitikat ning avaks tee rahalisele kompensatsioonile ning territoriaalsetele nõudmistele Venemaa suhtes.

Venemaa toetuspind Euroopas kahaneb

Väljaande hinnangul ei ole Eesti ründamine enam Venemaale tasuta lõbu, sest suhted olulisima kaubanduspartneri - Euroopa Liiduga on jõudnud kogu Putini ametiaja halvemasse seisu.

ELis tuntakse aina enam muret poliitiliste ja põhiõiguste rikkumise üle Venemaal. Muret põhjustavad ka rünnakud erainvestorite ning välisinvestorite suhtes ning kaubanduspoliitika politiseerimine arvestades, et Venemaa on Euroopa suurim gaasitarnija.

Jõudude vahekord ELis on viimase aasta jooksul Venemaa suhtes parasjagu ebasoodsamaks muutunud.
Saksamaad ei juhi enam Putini liitlane Gerhard Schröder, tema asemik Angela Merkel on Putini šarmile paremini vastu seista suutnud. Putini teise peamise liitlase – Prantsusmaa president Jaques Chiraci ametiaeg hakkab peatselt läbi saama. Siiski peaks Venemaa ELi väikeriikidele, nende seas Eestile ja Lätile, enam tähelepanu osutama.

Väljaande hinnangul otsustas Putin anda rohelise tule Vene-Läti piirilepingute allkirjastamiseks lähtudes oma huvidest ELi energiasektoris ning soovist riigi madalat mainet Euroopa Liidus parandada. Nüüd on küsimuseks see, kas Venemaa suudab hoiduda viha välja valamisest Eesti peale ning oma imago halvustamisest.

Moskva võit on küsitav

Tõenäoliselt ei osutuks diplomaatiliste suhete katkestamine Eestile eriti kahjulikuks. Kaubandussanktsioonidel oleks enam mõju, kuigi need kahjustaksid ka Venemaa majandushuve – eriti ekspordi osas. Lisaks läheksid need vastuollu ELi-Venemaa lepingutega.

Tõenäoliselt ei lahene see probleem lähiajal. Konflikti venitamine nii kaua kui võimalik oleks selgelt Venemaa huvides, kuigi Moskva võit oleks küsitav.

Venemaa jaoks on ohtlik end üle mängida nagu seda on tehtud Ukraina ja Gruusia osas. Selle tulemusena toetaks EL ühiselt Eesti valitsust.

Eestil oleks olnud võimalik vältida etnilisi kokkupõrkeid 8. mai tseremooniate eel, kuid surmavad tänavarahutused tuletasid meelde seda, et suur osa elanikkonnast on endiselt võõrandunud, ning seda ei ole võimalik ignoreerida.

e-kaubandus konverents