1) Hipodroomist. Kui arendaja kavast lõpuks hooned saavad, kaotab linn riigi ainsa hipodroomi ning 14 hektarit rohe- ning puhkeala. Vastu saadakse veerand miljonit ruutmeetrit äri ning elamupinda juba niigi üleküllastunud kinnisvaraturule. Kuidas arvestas linnavalitsus avalikku huvi, kui algatas hipodroomina tuntud kinnistu detailplaneeringu?

Hipodroomi detailplaneeringu üheks tingimuseks on see, et arendaja teeb uue hipodroomi. Seda küll mitte Tallinna linna, vaid Saku valda. Detailplaneeringu menetluse käigus arvestatakse kindlasti kõigi elanike poolt ja vastuargumentidega, samuti on algatatud keskkonnamõjude strateegiline hindamine.

Tallinn peab üleval riigi ainsat Loomaaeda, riigi ainsat Botaanikaaeda jne jne. Kõike lihtsalt ei jõua olukorras, kus riik on järjest Tallinna sissetulekuid kärpinud. Hipodroomi kadumisest Tallinnas on tegelikult ka minul kahju, kuid mõelda tuleb ka hobuste heaolule. Sel ajal, kui hipodroom rajati, oli tegemist äärelinnaga, tänaseks on sellest saanud juba kesklinn.

2) Milliseid vigu ja möödalaskmisi on keskerakondlik linnavalitsus teinud oma viimase valitsemisperioodi jooksul?

Ma ei ole nii ühekülgne, nagu Andrus Ansip, kes tõemeeli usub, et kõik tema valitsuse otsused on olnud vaid õigeid ja head – vaadaku, kuidas on nende otsuste tulemusel kasvanud tööpuudus. Suuremaid ämbreid pole meil aga olnud. Kui oleks olnud, oleksite sellest meie tegevust tänuväärse detailsusega jälgivast meediast kindlasti kuulnud.

3) Milline on teie arvamus, kas linnapeale antud volitused peaksid käima käsikäes linnavolikogule antud volituste ajalise pikkusega? Võib-olla oleks linna ühtlasema ja parema valitsemise huvides otstarbekam, kui linnapea amet oleks nt 7 või 8 aastases tsüklis?

Ma arvan, et praegune süsteem, kus rahva poolt valitud esindajad kinnitavad ametisse linnapea ja linnavalitsuse on hea süsteem mis töötab ja seda parandama asudes võiksime seda vaid rikkuda. Üldse, demokraatia üks eeldusi on stabiilsus valimisi ja valitsemist puudutavas seadusandluses.

See, et parempoolsed erakonnad muutsid endale soodsama seisu saamiseks seadust, suurendasid volikogu 79 liikmeliseks ning muutsid häälte kaalu, on kohane oblastile, mitte iseseisva riigi parlamendile.

Linnale toob see miljoneid kroone lisakulusid, mida praegusel raskel ajal saaks kulutada hoopis targemini – aidata inimestel toime tulla, luua töökohti, remontida koole ja juurde luua lasteaiakohti. Oluline, et meil oleks linnast ka tegelikult hooliv linnapea, mitte mõni „iga-hinna-eest-võimule“ kandidaat.

4) Küsin ja teen ühtlasi ka ettepaneku viia detailplaneeringute koostamine kooskõlla Planeerimisseaduse põhimõtetega.

Praegu koostatakse valdav enamus detailplaneeringuid läbi ERANDLIKU seadusesätte, mis lubab erandkorras koostada detailplaneeringu krundi omaniku/detailplaneeringu initsiaatori initsiatiivil - volituse ehk lepingu alusel.

Seda nimetatakse küll erandiks, aga praktikas on see peaaegu üldlevinud viis. See aga ei taga üldhuvidest ehk siis eelkõige linnaruumi ja -majanduse arengust lähtuvat lahendust - krundi arendaja seisab ainuüksi oma huvide eest ning linn on antud protsessis hoopis arendajaga opositsioonis (kuigi peaks olema samuti huvitatud arendamisest) - see tekitab tohutuid vaidlusi, bürokraatlikke keerdkäike ja viib detailplaneeringu koostamise ülikeerukaks, olles samas ka ahvatlev korruptsiooniallikas. Kas oleksite huvitatud sellise olukorra muutmisest?

Detailplaneeringu menetlemine on alati arendaja, reeglina eraomaniku ja avaliku huvi konsensuse leidmine. Linna roll detailplaneeringute algatamisel peaks tõesti kasvama linnaruumile suuremat mõju omavates planeeringutes.

Nn „Viru poja” sündroomist peame vabanema. Samas pisemate ja vähem-huvitavates kohtades asuvate objektide puhul tähendaks linna suurem roll planeeringute algatamisel arengu pidurdamist.

5) Miks on Tallinn äärmiselt ebasõbralik linn üksikisiku mõõtmes? Avalik ruum on kasutuskõlbmatu ja pigem vaenulik!

Ei saa Teie küsimusest hästi aru. Minu arvates on üksikisiku ja ka paljude isikute mõõtmes Tallinna linnaruum kasutajasõbralik, kui Teie enese terminoloogiat kasutada.

Tallinna linn monitoorib juba aastaid pidevalt elanike rahulolu füüsilise elukeskkonnaga linnas. 2008. aasta mais uuringufirma Turu-uuringute AS-i poolt läbiviidud rahulolu-uuring näitab, et koguni 82 protsenti tallinlastest on siinse füüsilise elukeskkonnaga rahul ning täiesti rahulolematuid, nagu Teie, on vaid 2 protsenti. 2009. aasta uuringud on andnud ligilähedasi tulemusi.

Mis puudutab rahulolu avaliku ruumiga, mis Teie sõnutsi olevat kasutamiskõlbmatu, siis näiteks haljasalade ja parkide seisundiga on rahul 48 protsenti vastanutest, rannaalade olukorraga on rahul 39 protsenti vastanutest ning laste mänguväljakutega on rahul 28 protsenti vastanutest ning 33 protsenti peab neid rahuldavateks. Seega jääb üle järeldada, et küsija hinnang on äärmiselt subjektiivne ning põhineb ainult tema enda eelarvamuslikkusel mitte aga faktidel.

Aga loomulikult on ka Tallinnas veel teha küll- ja veel, et inimsõbralikkust suurendada. Eelkõige tuleb panustada euroopalikku ühistransporti ning valmis ehitada Lasnamäe ning seejärel ka Õismäe trammiliinid.

6) Kas Teie lõpetate ära linna raha eest eetrisse lastavad propagandasaated nagu Teletallinn (Siin ma nüüd siis olen) ning propagandatrükiste tootmise?

Kõigil tallinlastel peab olema võimalus saada objektiivset infot linnas toimuvast. Selleks ongi nii telesaated kui linnalehed. Muide Te ei pruugi olla märganud, et samal eesmärgil on samal telekanalil eetris telesaade ka heade mõtete linnast Tartust. Kusjuures nii nagu tallinlastel on huvitav näha ka Tartu tegemisi on kindlasti tartlastel kasulik teada Tallinnas tegelikult toimuvast.

7) Kas Teie lõpetate ära linna raha eest n.ö. "küsitluste" korraldamise, mis ei väljenda linnaelanike tahet? Näiteks küsitlused, kus võisid hääletada kõik inimesed ja sai hääletada mitu korda. Näiteks Kultuurikatla ja Linnateatri ning Haldusreformi "küsitlused".

Kultuurikatla ja Linnateatri ehitusjärjekorra küsimus oli mudelilt täpne analoogia Londonis läbi viidud parkide korrastamise järjekorra küsitlusega. Tekkinud debatt kultuuriobjektide üle oli sisuline ning küsitlus õnnestus.

Niisamuti loen õnnestumiseks esimest rahvaküsitlust, kus otsustati, et Harju tänavale tuleb avalikus kasutuses ruum, mida ei ehitata maju täis. Tänaseks on rahva tahe ellu viidud ning paik on linlaste ja meie külaliste seas populaarne aastaringselt.

Teine rahvaküsitlus lõpetas Tallinna poodides öise alkoholimüügi. Selle tulemusena pidi Vabariigi Valitsus lõpetama öise alkoholikaubanduse terves riigis. Ma arvan, et tallinlaste aktiivne osalus sellel kohalikul referendumil oli tähtis tervele Eestile.

Ja rahvaküsitlusi pole muide korraldanud ainult keskerakondlik linnavõim: Tõnis Paltsu ajal viidi läbi küsitlus Vabadussõja Võidusamba asukoha kohta – ja täna on see sammas püsti ning vähemalt päevasel ajal ehteks ka tervele Vabaduse väljakule. Praegu võitlevad aktiivselt rahva suurema kaasamise nimel Rohelised, keda me selles osas toetame.

8) Kas linnapeaks saades on plaanis midagi ette võtta sadamas platseeruvate nn „varrukatega“ ehk libatakso pakkujatega?

Tallinna taksonduses on olukord paranenud aga, ma arvan, et päris korda ei saa asjad enne kui kõik siin linnas liikuvad taksod on ühte värvi – näiteks rohelised. Me oleme algatanud Euroopa rohelise pealinna idee ning miks mitte ei võiks kõik meie taksod olla rohelised. Seejuures ka sisuliselt – kindlasti saab linn soodustada tulevikus tõeliselt roheliste elektri-taksode tänavatele tulekut.

9) Milline saab olema Tallinna linnapea tegevus kodu kaotanud lemmikloomade ja tänavaloomade küsimuses? Kas kavandatakse reaalset abi ja koostööd loomi aitavate vabatahtlike organisatsioonidega? Kui jah, siis kuidas see välja võiks näha? Millised samme astute linnapeana selle väga tõsise probleemi lahendamiseks?

Tallinn on koostöös MTÜ Loomade Hoiupaigaga loonud lemmikloomade varjupaiga, mis asub Tallinnast väljasõidul Viljandi mnt-l. Kindlasti peaks tulevikus hoiupaika suurendama, kuna hetkel on olukord, kus tihti ei ole võimalik hulkuvaid lemmikloomi vastu võtta just ruumipuuduse tõttu.

Samuti tuleb naabervaldadega lahendada olukord, kus neil puudub sisuliselt lemmikloomade hoiupaik ja Tallinn on sunnitud ka neid teenindama.

Lisaks eespooltoodule on väiksemaid MTÜ-sid, kes on omakorda võtnud enda südameasjaks lemmikloomade aitamise. Näiteks MTÜ Kassiabi.

Linn on kindlasti valmis selle ala entusiastidega koostööd jätkama ja süvendama, sest lemmikloomade temaatika on linnas väga oluline. Täna on Mupos hästi toimiv Loomapatrull, kelle tööülesandeks on teostada järelevalvet kasside ja koerte pidamise eeskirjade üle ning teostada koostööd MTÜ-dega.

Enam tuleb tegeleda preventatiivse tööga ja suurendada Mupos lemmikloomade patrulle, et abi ja informatsioon jõuaks inimeseni juba siis kui ta hakkab endale lemmiklooma soetama. Tean, et sageli muretsevad näiteks lemmikloomapoe omanikud selle üle, kuidas edaspidine loomaomanik oma lemmikut hoidma hakkab. Nimelt ostes poest puuris hamstri, pannakse ta mõnikord kodus purki elama. Aga see on looma piinamine. Seega, juba looma soetades, peame tegelikult teadma kuidas teda edaspidi kohelda.

10) Savisaare linnavalitsus tõstis maamaksu ajal kui kinnisvara hinnad ja üürid olid kõrged. Kas nüüd kui kinnisvara väärtus ning korteriüürid on oluliselt langenud, oleks ilmselt õiglane ka maamaksu langetamine?

Keskerakondlik linnavalitsus lubab eelseisva riikliku maa ümberhindamise tagajärjel maamaksu mitte tõsta. Viimati oli riiklik hindamine 2001. aastal ning sellega võrreldes on maa hind ikka oluliselt kõrgem.

Maamaksu langetamisest ja kaotamisest räägivad Reformierakonna populistid, kes ise ei teagi kui suur maamaks üldse on. Näiteks hiljuti ei osanud nende linnapeakandidaat saates Luurekeskus nimetada kehtivat maamaksu protsentigi!

Pentus eksis kui ütles, et see on 2,5 protsenti maa maksustamise määrast, tegelikult 1,5 protsenti. See on suur vahe! Samas rahandusmister, kes on ka nende erakonnast ei toeta omaenda erakonna linnapeakandidaadi ideed maamaksuga seoses ning on järgmise aasta eelarveprognoosis maamaksu laekumist näinud kõrgemana kui sel aastal – lubatakse maamaks kaotada, tegelikult kavandatakse selle tõstmist!

Ma pole sellist silmakirjalikkust varem näinud. Samas – „madalate maksude“ parteid IRL ja Reformierakond tõstsid ka käibemaksu, mis tõstis omakorda hindu. Samasuguseid rumalaid otsuseid teeksid nad ka kohalikul tasemel.

11) Mis aastal valmib põhjaväila ehitus?

Põhjaväila ehitus on takerdunud riigi seadusandluse puuduste tõttu. Linnavalitsus on pidanud olulisemateks Ülemiste ristmiku väljaehitamist ja ühistranspordi (Tallinna tramm) arendamist.

12) Mida võtaksite Teie järgmise valitsemisperioodi jooksul ette Viru väljakuga ja Pärnu maantee/Mere puiestee/Narva maantee algusega? Kunagi oli plaan see põhjalikult ümber kujundada, nüüd oleks see idee justkui soiku jäänud.

Tegemist on vanalinna kaitsevööndiga ja kindlasti ei oota seda suuremahuline ümberkujundamine, oleme seal piirkonnas peatanud nn Viru Poja juurdeehituse ja kinnitame, et teeme kõik vanalinna ja selle vaadete kaitseks. Perspektiivis võiks autode liiklus olla maa-alusel tasandil ja väljak ise, nii nagu Vabaduse väljak, kuuluda jalakäijatele.

13) Kuidas Te kavatsete edaspidi korraldada töö linna erinevates ametiasutustes selliselt, et strateegiliselt tähtsatele ametipostidele nagu haridusameti kõrged ametnikud, koolidirektorid, lasteaiajuhatajad, lastekaitsetöötajad jms, ei valitaks tänu lokkavale korruptsioonile absoluutselt ebakompetentseid, väärate väärtushinnangutega, (vargad, alkoholisõltlased, vägivallatsejad, pedofiilid) ja nartsisistlikke egomaniakke, kes on priviligeeritud seisuses tänu sugulus- ja voodisuhetele või parteilisele kuuluvusele, mitte asjatundlikkusele ja missioonitundele?

See eriti karmide süüdistuste loetelu meenutab kangesti Rolan Bõkovi Pirita kloostri munkadele peetud monoloogi kultusfilmist „Viimne reliikvia”, millel pole mingit alust.

Mis puutub ametnike parteilisse kuuluvusse, siis meil on tööl ka haridusvaldkonnas küllaga nii IRLi, Reformierakonna ja ka Keskerakonna liikmeid.

Parteisse kuulumine või mittekuulumine pole ametnike töölevõtmisel või töösuhte lõpetamisel meil teema. See on lausa inimese Põhiseaduslik õigus valida endale meelepärane erakond ja soovi korral olla ka selle liige ning samal ajal teenida oma linna, riiki või töötada erasektoris.

Mingit lokkavat korruptsiooni Tallinnas ei ole, see on silt, mida te püüate meile külge kleepida. Justiitsministeerium rääkis 37-st Tallinna korruptandist. Lähemal uurimisel selgus, et neist ainult 3 olid Tallinnast ja üks töötas omavalitsuse süsteemis.

Muide, Jaanus Mutli kohtuotsuse tegemist lükatakse minu arvates spetsiaalselt valimistejärgsesse perioodi, sest otsus võib tõestada tema süütust. Nüüd aga saate iga päev sellest teha Mutlit diskrediteerivaid uudiseid.

Päevaleht Online’i valimiste erilehel saate tutvuda ka teiste kandidaatide vastustega.