Eesti Päevalehe käsutuses on Savisaare majanduslike huvide deklaratsiooni täisversioon, millest nähtub lõpuks kaks konkreetset nime. Nimelt on kinnisvara- ja hotelliärimees, Savisaare kauaaegne sõber ja seltsiline Aleksander Kofkin Savisaarele laenu andnud summas 31 955,82 eurot ning teise, 173 550,81-eurose laenu taga on Liechtensteini ärimees Peter Kaiser.

Eestikapiir tuleb ette

„Isegi kui ma oleksin andnud viis, kümme või 20 miljonit, ei ole see telefonijutt. Nii ei saa neid asju ajada. Üldiselt ei sobigi seda küsida, need on ju isiklikud asjad. See on natukene nahaalne. Kusagil on siiski ka eetikapiirid ja peaks tõmbama pidurit,” müristab ärimees Aleksander Kofkin Eesti Päevalehele. Mõned päevad hiljem üle küsides on Kofkini sõnum endine: tema sellist asja ei kommenteeri.

Kofkin on rahvusvaheline mees. Ta on suurim Hispaania kuningriigi investor Eestis. Elab ja makse maksab Šveitsis, kuid on Austria kodanik. Oma koduvilla aknast naudib vaadet Zürichi järvele, kuid iga paari kuu tagant peatub mõnda aega oma korteris Viini südalinnas. Ajab suurejoonelist hotelli-, restorani- ja kinnisvaraäri nii Tallinnas, Riias kui ka märksa soojema kliimaga Hispaanias.

Kofkinil on Savisaarega kauased sõbrasuhted. „Me tunneme Edgar Savisaarega teineteist juba kaua ja me ei räägi linna teemadel, kui kokku saame. Savisaart huvitab minu proua ja koera käekäik rohkem kui minu arvamus linna asjadest. Kui ta minuga kohtub, siis ta tahab tööst vabaneda,” rääkis Kofkin eelmise aasta lõpus Eesti Päevalehe Ärilehele antud intervjuus. Teise laenuandja Peter Kaiseriga on lood segasemad ning tema tausta ja huvide kohta lõplikku tõde pole avalikkusele seni antud. Savisaare sõnul on laen saadud Kaiserile kuuluvalt, kuid Panamal registreeritud ettevõttelt Pipa Business Corporation.

Samuti selgub deklaratsioonide võrdlusest, et aastaga on Savisaar eraisikutelt võetud võlga usinasti kahandanud. Savisaare nõunik Moonika Batrakova on Eesti Päevalehele öelnud, et 2009. aasta deklaratsioonis tema ülemuse deklareeritud 1,55 miljoni suurust laenu tema teada Savisaar ei kasutanudki ja olevat selle laenuandjale tagasi maksnud. „Selleks ei olnud vaja mingit sissetulekute suurendamist,” kostis Batrakova. Reedese seisuga viibisid aga Savisaar ja tema nõunikud-referendid puhkusel, mistõttu ei saanud neilt ei telefonitsi ega kirja teel kommentaari.

Kapolt krüptiline seisukoht

Eesti Päevaleht uuris ka kaitsepolitsei arvamust linnaisa salapäraste laenude ja nende tagamaade kohta. „Kaitsepolitsei menetlusalluvuses on Tallinna ja veel viie suurema kohaliku omavalitsuse juhtide aususe kohustuse rikkumise alaste süütegude menetlemine. Seepärast on loomulik, et nende omavalitsuste juhtide majanduslike huvide deklaratsioonid pakuvad meile huvi. Teavet selle kohta, mis meie tähelepanu pälvib ja mis mitte, me ei väljasta,” kõlab kaitsepolitsei komissari Andres Kahari kahemõtteline vastus.

Keskerakonna esimees Edgar Savisaar sai mullu sügisel politseilt oma majandusseisu ebatäpse avaldamise eest isegi trahvi, sest oli 2009. aasta kohta käivate andmete seast välja jätnud 2,7 miljoni kroonise ja kaheksa aasta pikkuse laenu. See Liechtensteini ettevõtjalt Peter Kaiserilt kaheksaprotsendise intressiga võetud laen on samas suurusjärgus ka praegu üleval.

Alles garaaž ja Hundisilma talu

Pärast lahutust Vilja Savisaarest on Edgar Savisaare majanduslike huvide aruanne mõnevõrra kõhnemaks muutunud. Nii näiteks on Savisaarel ette näidata ainult kaks tema enda nimele kuuluvat kinnistut – Tallinnas asuv garaažiboks ning tema au ja uhkus Hundisilma talu.

Ent peale selle on Savisaarel ka ettevõte Fixor Holding OÜ, mille bilansis on veel 2007. aastal omandatud Eesti kõige idapoolsem saar, Lämmijärves asuv Salusaar, mille on Maalehe andmeil vallutanud kormoranid, ja eelmise kümnendi alguses väikese poliitilise keeristormi tekitanud Keila-Joa suvila.

Sissetulekutest saab Savisaar põhipalgana igal kuul 3286 eurot, millele lisanduvad omakorda sihtasutuse Tallinn 2011 nõukogu esimehe töötasu ja mitmesugused autoritasud. Fixor Holdingul on seejuures deklareeritud kahel viimasel aastal varuks Savisaare raamatuid 21 900 euro väärtuses .

Meeste teed ristuvad sageli

Aleksander Kofkini ja Edgar Savisaare sõprus sai hoo sisse IME (Isemajandava Eesti) aegadel. Üks oli jõukas ärimees ja teine järsu tõusuga poliitik.

1970-ndatel Eesti NSV-st emigreerunud Kofkin asutas Austria-Šveitsi ärimehena 1989. aastal Eestis Kompeximi tütarfirma Estkompexim. Ettevõte sündis tänu headele suhetele plaanikomitee esimehe Gustav Tõnspojaga ja Moskva poliitilisele toele ühisfirmade loomisel. Bistroode ja Pingviini jäätise firma üks osanik oli Kofkin, teine liha-piimatööstuse ministeeriumi büroo.

Tõnspoeg oli samal ajal Edgar Savisaare ülemus ja siis tekkis Kofkini ja Savisaare vahel tihedam läbikäimine. Kofkini ja Savisaare teed viivad sagedasti kokku, olgu selleks Kofkini Tallinnas asuv Grand Hotel või Savisaare Hundisilma talu.