Edward Lucas: NATO teeb lõpuks Baltimaade kaitsmise plaani
Maineka ajakirja The Economist Kesk- ja Ida-Euroopa korrespondent Edward Lucas viis taas uuele ringile küsimuse, kas NATO-l on Eesti ja teiste Baltimaade kaitsmise plaan või mitte. Kui Eesti kaitseminister Jaak Aaviksoo kinnitas alles eelmisel nädalal Eesti Päevalehele, et hoolimata mürast on NATO-l selline plaan raudselt olemas, siis Lucas teatas eile The Economisti veebisaidil, et tänu Poolale saavad Eesti, Läti ja Leedu nüüd lõpuks sellise plaani.
Lucas püstitas küsimuse, kas NATO tuleks vajaduse korral oma kolme nõrgimat liikmesriiki Eesti, Lätit ja Leedut kaitsma ning vastas ise, et pärast nende riikide viieaastast NATO-s olemist tundub, et nii see nüüd lõpuks tõesti on. Tema sõnul on Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon langetanud põhimõttelise otsuse luua ka vormiliselt Balti riikide kaitseplaan.
„Muudatus tuli pärast raskeid läbirääkimisi, kui Saksamaa ja teised riigid USA survel oma vastuseisust loobusid,” kirjutas Lucas. Lucase teatel ei peetud kuni 2008. aasta lõpus koostatud NATO ohuhinnanguni Venemaalt tulevat ohtu tõsiseltvõetavaks.
„Suurim surve tuli USA suurelt Afganistani- ja Iraagi-liitlaselt Poolalt, kes sai esimesena oma kaitseplaani – algul küll vaid rünnaku puhuks Valgevenest,” kirjutas Edward Lucas. 2008. aasta Gruusia sõja järel hakkas Poola üha enam panustama kahepoolsetele julgeolekusuhetele USA-ga. Samal ajal olevat aga ka NATO sõjaväeametnikud USA vägede ülemjuhataja käe all asunud vaikselt, ent laiahaardeliselt tegelema „ettenägeliku planeerimisega”.
Lucase teatel tehakse Balti plaan lisaks Poola kaitseplaanile, ent laiema geograafilise haardega, mis annab näiteks ka Soomele ja Rootsile võimaluse sõna sekka öelda.
