EE: Algas Laari vaikiv ajastu
Salm on katke kirjast, mis saabus Isamaaliidu juhatusele mullu detsembris. Saatja oli Sõjaaegsete Eesti Lennuväelaste Ühendus, kuhu kuuluvad Saksa armee veteranid. Ehk "asutamisest peale Teie erakonna pooldajad".
Vanadel meestel olid suured mured. Mis Eestis toimub? Miks lömitatakse Euroopa Liidu ees? Miks antakse järgi venelastele? Miks võtab Isamaaliit sponsortoetusi endiste kommunistide firmadelt? Selgitage, mis toimub!
Kiri äratas Jaanus Reisneri, 30aastase ettevõtja ja Isamaaliidu juhatuse liikme huvi. Ta saabus Kullo keskusesse tavalise lisavarustusega: kuldsete mansetinööpide, kurvasilmse Mercedese ja erakonna kantseleiametniku Kristina Märtiniga. Ees ootas 40 kindlat meest.
Reisner alustas: "Teie mure pole mulle võõras. Mu onu langes 18aastasena Dnepri ääres Narva pataljoni ridades."
Kuulajatele avang meeldis.
Reisner kõneles kaks tundi. "Me saame valitseda Tallinnas ainult koos venelastega või üldse mitte valitseda. Järelikult tuleb teha venelastega kompromiss. See on Eestile kasulikum kui Savisaare võimuletulek."
Taadid said aru. Pärast aplausi kutsusid nad noorema mehe Kassisaba õllekasse ja pajatasid idavõitlusest.
"Äärmiselt vilets töö"
Kohtumine veteranidega on väheseid kordi, kui Isamaaliit on selgitanud valijatele oma otsuseid. "Suhtlus avalikkusega on äärmiselt vilets. Niisugust aega pole olnud, et kolm juhti on korraga rünnatavad," ohkab Isamaaliidu peasekretär Andres Ammas.
Peaminister Mart Laar jäi vahele Edgar Savisaare foto tulistamisega. Teede- ja sideminister Toivo Jürgenson sulgeb reisirongiliiklust. Tallinna linnapeal Jüri Mõisal on pidevalt mingi jama.
Isamaaliidu olukord sarnaneb aastatega 1993-1994. Siis pahandas Illar Hallastet, Indrek Kannikut ja Kaido Kama võimu kolimine peaministri tagatuppa. Kolmik uskus, et annab Laarile kinga ja ruulib ise edasi. Tulemuseks oli partei lõhenemine.
Kriis 2001 on erinev. Nüüd kardavad liidrid, et üksteisega võideldes kaotavad kõik.
Laari kunagine konkurent Jürgenson on ise hädas. Partei võiks ministri rahva rõõmuks lahti lasta, kuid uhkus ei luba. Võrdsuse huvides peaks valitsusest jobuna lahkuma ka keegi reformist ja mõõdukatest.
Jürgensoni omaaegne aktiivne kaaskond on lagunenud ja poliitiliselt impotentne. Jaanus Betlem on siseemigratsioonis, töötades Hiiumaal koolidirektorina.
Tunne Kelam hoiatas veel paari aasta eest, et Laar ei kõlba peaministriks. Nüüd vajab ta tuge presidendikampaanias.
Laar on olukorda oskuslikult ära kasutanud, jagades mõlemale armu. Jürgenson jääb ametisse ja Kelam kuuleb mõne hea sõna.
Rasvase miljonäri sügav pettumus
Riigikogu valimistel Laari häälearvult edestanud Mõisal pole parteis isiklikku fännklubi. Esmaspäeval isamaaliitlastele saadetud e-meilis palus ta vabandust (!) ja lubas ruttu edusamme, sealhulgas vabaduse monumenti.
Veel aasta algul mainis mees tuttavatele, et tal on linnapea tööst "kõrini". Nüüd ei luba ego Mõisal kaotajana lahkuda.
"Mida teha?" asemel otsib partei vastust küsimusele "Kes on süüdi?".
Peasekretär Ammas ohkab taas: "Valitsus ja erakond pole inimestega piisavalt suhelnud. Küsimus on ka valitsuse pressibüroo puudulikus töös. Inimesi on liiga vähe. Andekate PR-töötajate palkamiseks napib raha."
Samal ajal kasvab Ammase sõnul parteis "ebamäärane rahulolematus". Moodsatele aegadele kohaselt levib see Isamaaliidu
e-meili listis, mida loeb umbes 300 inimest. Kuna kaebajate hulgas pole tunnustatud inimesi, pole ka mässu puhkemisest juttu.
Naftaärimees Endel Siff on erand. Intervjuus Ekspressi ajakirjanikule Tiina Kaalepile kurtis ta: "Minu nägemus ei huvita kedagi. Mind võetakse kui vana ja rasvast transiidimiljonäri, kel on küüned ainult enda poole."
Valimistel 1999 investeeris Sifi firma N-Terminaal Isamaaliitu 400 000 krooni. Kui raha vaja pole, on endine punapartorg kõigest üks 3000 lihtliikmest.
Äriotsused pole Isamaaliidus traditsiooniliselt üldise arutelu asi. Tähtsam on rahvuse saatus.
Eelmisel nädalal arvas kirjanik Olev Remsu, et "tulevikus on eestlane ka eesti keelt kõnelev mustanahaline". Mart Laar pidas küsimust nii tähtsaks, et lubas korraldada "eestlase" defineerimiseks eraldi seminari.
Laar jätkab üksi
Isamaaliidus on käes ajastu, kus auahnus tipneb riigikogu liikme koha, palga ja pensioniga. Pole meest ega naist, kes kandideeriks peaminister Laari vastu. Võistlev liider puudub ka mitmes teises parteis, kuid kusagil pole olukord nii drastiline.
40aastane Laar on Eestis noorim partei esimees. Terendab tulevik, kus ta püsib ametis paarkümmend aastat ja läheb õnne korral topeltpresidendina pinsile.
Valimisteni 2003 valitseb Isamaaliit edukalt ilma parteisisese opositsioonita. Kui see jätkub, võib Laari partei kuulutada end ajaloolise nimekaimu õigusjärglaseks.
Konstantin Pätsi poolt 1934 rajatud Isamaaliidus oli vaid üks arvamus.
Kas Kelam ohverdatakse?
"Kindel tunne" seostub naistel Always sidemetega. Tunne Kelam veenab selle hüüdlausega internetis (www.kelam.ee), et tema olgu järgmine Eesti president. Kuid mehest ei pruugi saada oma partei presidendikandidaatigi.
Isamaaliidu internetisaidi esiküljel on valik tuntumate parteilaste pildikestest. Riigikogu aseesimeest Kelamit sealt ei leia. Keskelt vaatab vastu hoopis habemik Peeter Tulviste.
Isamaaliidu Tartu naised on teinud endisele Tartu ülikooli rektorile ettepaneku Kelamiga võistelda. Tartu linnavolikogu juhatav Tulviste pole lõplikult nõustunud, kuid kohtub partei piirkondadega.
Tulviste on erakonnas 1999. aastast ega oma laia tutvusringi. Kelam on asutajaliige ja jõudnud mõnegagi tülli minna.
Peaminister Mart Laari lähikond kardab, et Kelamile panustades saab presidendiks hoopis Toomas Savi Reformierakonnast. Avalikult toetab Laar siiski Kelamit.
Täna on võimatu öelda, kelle poolt hääletavad 14. aprillil Estonia kontserdisaalis Isamaaliidu piirkondade umbes 500 esindajat. "Sisuline presidendivalimiste finaal toimubki Isamaaliidu suurkogul," usub erakonna peasekretär Andres Ammas.
Tarmo Vahter
