EE: Eesti Vabariik sündis Vaali külas


Esimene katse luua Eesti Vabariiki tehti 1905. aasta sügisel Koeru lähedal Vaali külas.

Idee Eesti Vabariigist ei sündinud mitte Tallinnas või Tartus, vaid Järvamaal Koerust paarikümne kilomeetri kaugusel asuvas Vaali külas. Ja aastaarvuks polnud 1917, vaid 1905.

Samal ajal kui linnamehed püüdsid saavutada Eesti autonoomiat Vene riigi koosseisus, hakati Vaali külas Palso talu peremehe ja poepidaja Mart Jürmani ning rätsepmeister Anton Schultsi eestvedamisel tõsimeeli looma Eesti Vabariiki. Tegu polnud harimata veidrikega: Jürman oli Udeva vallakohtu eesistuja ja Koeru põllumeeste seltsi esimees, Schults aga Järvamaa tuntuim rahvaluulekoguja ja osav kõnemees.

Ühe esimese sammuna kavandati läbi viia maareform, mille käigus nõuti Vaali mõisa külge liidetud talumaade tagastamist. Kui mõisnik G. von Wahl keeldus, siis otsustasid maatamahed Schultsiga eesotsas seda ise teha.

Oktoobri lõpul 1905 mõõtsidki nad Tosu talu ta endistes piirides mõisamaast välja. Iga maasaaja pidi alla kirjutama 22 punktist koosnevale lepingule, mis sätestas tema kohustused. Tegemist polnud maa röövimisega, lepingu järgi tuli "rendi ehk ostu hind kokkuleppe teel mõisale tasuda".

Novembri algul 1905 asusid Vaali tegelased miilitsa- ehk kaitsesalku looma, mille igalt liikmelt võeti vandetõotus. Tõotuse tekst on tähelepanuväärne, kuna seal on Eesti iseseisvumise püüd selgelt sõnastatud: "Tõotame meie, et meie, kui juhtub, et Vabariigi mõte ja püüe üle Eestimaa välja peaks kuulutatud saama, kohe sõjariistad kätte võtame ja vabaduse sõjast osa võtame oma vähemate vendade eest, oma rahva riisujatele ja timukatele kätte tasuma saame ja oma sugurahva vabaduse eest ennem auga surema saame kui võõra rahva ikke all häbiga elama saame." Vandetõotuse 6. punktis on riigi nimi ka täpselt sõnastatud: "Iga seltsiliikme kohus on ennast ausasti ja viisakalt üleval pidada inimeste ees kui aus Eesti Vabariigi prii sõjamees."

21 punktist koosnevat vandetõotust ja kõiki teisi salajasi dokumente hoiti Palso talu pööningul, kus toimusid ka koosolekud. Salkade juurde loodi ka naisosakonnad, kes pidid meestele toidu- ja riidevarustust muretsema ja tarbe korral haavatuid abistama.

Eesti Vabariik kuulutatakse välja

Novembri lõpus 1905 kutsuti Tartus kokku ülemaaline rahvaasemike koosolek, kuhu Vaali küla peremehed saatsid Mart Jürmani ja maatamehed Anton Schultsi. Vaadete erinevus ei seganud kahe mehe koostööd. "Nüüd töötame peremees ja maatamees käsikäes, sest meie oleme ühise asja eest väljas ja meil on ühine vaenlane võita," ütles Jürman.

Vaali meeste ühine eesmärk oli mõisnike ülevõimu kaotamine, Vene võimu kukutamine ja vaba Eesti loomine. Paraku piirdus Tartu koosolek vaid ägedate kõnede ja üldsõnaliste otsustega. Koosoleku lõppedes küsisid rahulolematud Vaali esindajad Gotlieb Asti, Hans Pöögelmanni jt käest nõu, mida nad maale tagasi minnes peavad ette võtma. Kuulanud veidi, ulatasid Vaali mehed nõuandjaile paberipoogna miilitsasalkade vandetõotusega, öeldes, et neil juba rahvas organiseeritud. Tartu meeste näod muutusid pärast lugemist väga tõsiseks. "Meie näeme, et teie rohkem olete teinud, kui seda keegi uskuda võis. Meie ei mõista teile enam mingit nõu anda," kostsid tartlased.

Kui saadikud Tartust koju tagasi jõudsid, otsustati: kui Tartus ega Tallinnas Eesti vabariiki välja ei kuulutata, siis tuleb neil seda ise teha. Detsembri algul 1905 kuulutatigi Vaalis Eesti Vabariik välja. Koostati põhiseadus, mis käsitles vabariigi miilitsaväge, kohut, kooli jm. Vabariigi juhiks oli ette nähtud president. Vaali juhid uskusid, et uus Vene riigikord tunnustab koosolekutel nõutud rahvaste enesemääramise õigust ja annab eesti rahvale õiguse asutada iseseisev vabariik. Muidugi oli see naiivne lootus.

Iseseisvus lõppeb veresaunaga

22. detsembri õhtul saabus Koerusse madrustest koosnev karistussalk mitshman Izmailovi juhtimisel. Jõululaupäeva varahommikul arreteeriti Anton Schults ning seejärel sõitsid karistajad Palso talu piirama. Kella kuue paiku hommikul kuulsid talu elanikud ukse taga ägedat kloppimist ning mõne hetke pärast avati maja pihta maruline püssituli. Vastupanu oli lootusetu ning Jürmanid andsid alla.

Loe veel

Jürman ning tema pojad Voldemar ja August viidi Koerusse ülekuulamisele. Tegelikult ülekuulamist ega kohut ei toimunudki, Vaali vabariigi loojad mõisteti kohe surma.

Veel samal päeval viidi surmamõistetud Mart ja Voldemar Jürman, Anton Schults ja Johan Stamm mahalaskmisele. Koeru külje all Aruküla tee ääres pidi hukatama ka Jürmani noorem poeg August, kuid talle kui alaealisele siiski halastati. August Jürmanist (1937. aastast Jürima) sai hiljem Eesti Vabariigi siseminister ja Riigikogu liige.

1935. aastal püstitati Koerus Vaali ohvrite mälestuseks monument tekstiga: "A. 1905 Eesti Vabariigi asutamise mõtte eest Koerus langenuile". Nende tähtsust Eesti iseseisvumises aga ei tahetud tunnustada. Näiteks Eduard Laaman oma raamatus "Eesti iseseisvuse sünd" (1936) mainib Vaali vabariigi kohta üleolevalt üksnes seda, et "1905. a. jõulu aegu karistussalgad Koeru pool ühe nõrga aruga rätsepa maha lasksid". Tundmatutele maameestele ei saanud ju anda Eesti Vabariigi idee au. Konstantin Pätsi ülistajale Laamanile oli oluline hoopis see, et esimese eelnõu Eesti autonoomia kohta koostasid Päts, Jaan Teemant, Otto Strandman jt - turvalises SHveitsis, kuhu karistussalklaste käed ei ulatunud.

Pekka Erelt

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare