EE: Eestlaste veri pannakse teenima miljoneid
Geenivaramu on nagu pank. Panka usaldab inimene oma raha, geenivaramusse annab ta oma vere analüüsimisel saadud andmed tervise kohta. Võtmeküsimus on, kas ka geenipank suudab andmeid kaitsta.
Tuntuim geenipank on Islandil, kus koguti kohustuslikus korras 270 000 inimese andmed ning üks ravimifirma ostis endale 200 miljoni USA dollari eest eriõiguse neid kasutada.
Nüüd saavad islandlased tasuta neid ravimeid, mis on loodud nende andmeid kasutades.
Eesti arvestab vähemat kolm korda suurema hulga testidega, mis võimaldab luua paindlikuma ja usaldusväärsema kogumi. See võib olla põhjus, miks Eesti geeniäri saab ajada tulusamalt.
Vereproovi andjale tühjad pihud
Geeniprojekti eestvedajad tellisid rahvusvaheliselt eetikakomisjonilt arvamuse osalejate tasustamise kohta. Vere andjale raha maksmine ja seeläbi otsuse mõjutamine on komisjoni hinnangul ebaeetiline.
Nii on vere andmine inimese teadlik ja vabatahtlik otsus, mille eest raha, aktsiaid või osakuid ei saa. Küll aga teenib perearst ühe vereproovi tegemise ja patsiendi intervjueerimise eest 200 krooni.
Muus äris ei ole tavaliselt nii, et tooraine andja teeb seda tasuta, lihtsalt "aitähi" eest.
Vere andja rahuldub teadmisega, et võib-olla tema andmed aitavad kaasa tõhusate ravimite väljatöötamisele.
Õnnestumise korral jääb suur osa teenitud tulust ikkagi riigile. Tavakodanikule tõuseb kaudset tulu ka korras maanteedest, puhastatud joogiveest või avatud raamatukogudest.
Kaks aastat tagasi asutasid 34 ärksalt mõtlevat inimest geenikeskuse, et valmistada ette soodsat pinnast geenivaramu loomiseks. Mart Laari valitsus toetas erainitsiatiivi ning paar nädalat tagasi loodi riiklik sihtasutus Geenivaramu. Tulevikus koondab geenivaramu kogu informatsiooni DNA-testide tulemuste kohta.
Info erakätesse
Riik andis sihtkapitalile 2 miljonit krooni stardiraha. Varamu loomine läheb aga maksma vähemalt 1,5 miljardit krooni. Järelikult tuleb leida erakapitali.
Aasta tagasi hakkas investeerimispanga Lõhmus Haavel Viisemann (LHV) juhatuse esimees Rain Tamm koostama projekti rahastamisplaani.
Kõige tõenäolisema stsenaariumi järgi asutab geenivaramu enda juurde ühe äriüksuse, mis on loomise hetkel 100 protsenti riigi omanduses. Edasi hakatakse kapitali laiendama, kaasates erainvestoreid. Huvi tunnevad nii riskikapitalistid kui ka ravimitootjad.
Tamme hinnangul oleks rahastamise seisukohalt vajalik, et sihtasutus annaks õiguse andmeid töödelda ühele tuumikinvestorile, kes omakorda otsiks töödeldud andmetele ostjaid erinevatest strateegilistest valdkondadest. Sisuliselt oleks siis tegemist ettemaksuga tulevikus saadava informatsiooni eest.
"Riik mingeid garantiisid investeeringutele ei anna. Kui projekt ei õnnestu, jääb investor oma rahast ilma," kinnitab Tamm.
Lepingute koostamiseks on advokaadibüroo Raidla ja Partnerid leidnud biotehnoloogia õiguse alaste kogemustega partneri USAst.
Juht välismaalt
Uue äriüksuse juhti ei valita ilmselt eestlaste seast. Seal on vaja inimest, kes teaks maailma ravimituru suundumusi ja oskaks otsustada, millist toodet saab müüa.
Liider võiks omada töökogemust mõnes rahvusvahelises ravimifirmas marketingiosakonna juhina.
Geeniprojektide võtmeisikud Eestis on praegu Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse esimees Jaanus Pikani, Eesti biokeskuse geenitehnoloogia labori juhataja Andres Metspalu, Haigekassa juhatuse liige Andres Rannamäe ja Geenivaramu tegevdirektor Krista Kruuv.
Nende seas on ilmselt ka uue äriühingu tippjuhid. Äri on riskantne, kuid õnnestumise korral saavad neist geeninduse Lõhmused, Tamjärved, Mõisad. Maailmapraktika näitab, et oma töötajate ja investorite motiveerimiseks annab ettevõte neile optsiooni ehk võimaluse omandada tulevikus ettevõtte aktsiaid tänaselt hinnatasemelt. Kui näiteks väärtus kasvab viie aastaga 20 korda, siis saavad juhid osta aktsiaid 20 korda odavamalt.
Geenidega börsile
Geenivaramu juurde loodav äriühing viiakse börsile siis, kui ettevõte suudab juba reaalselt raha teenida. See on etapp, kus vere andjad saavad võimaluse teenida selle pealt, et nad kunagi oma kolm tilka verd uurimiseks andsid. Muidugi peavad nad aktsiaid ostma. See võib juhtuda 5- 7 aasta pärast.
Enne seda korraldab LHV 3-4 investeerimisringi, et leida suurrahastajad.
Esimese aasta jooksul on vaja saada 5 miljonit dollarit, et viia läbi geenivaramu pilootprojekt. Seal läheb põhiline osa rahast infotehnoloogia alla, sest läbi mängitakse kogu süsteem vereproovi võtmisest, andmete töötlemisest kuni "pakitud" andmete väljavõtmiseni. Usaldusväärsete andmete saamiseks peab verd andma 10 000 inimest.
On võimalik, et mingis etapis rakendub skeem, kus Eesti investorid saavad 500 000 kroonist sissemakset tehes endale osaluse loodavas aktsiaseltsis. Välisinvestoritele oleks kohalike tegijate osalemine positiivne signaal.
Geenivaramu tegevdirektori Krista Kruuvi sõnul on müügistrateegiast ja täpsetest erakapitali kaasamise plaanidest vara rääkida, sest sihtasutuse nõukogu koguneb esimest korda alles aprilli lõpus.
Sihtasutus GEENIKESKUS
asutati 20.01.1999
33 asutajat (erainitsiatiiv)
tutvustab geenivaramut (geenikonverents, geenileht, TV-saated
puuduvad püsitulu allikad
raha tuleb sponsoritelt
promo
Riiklik sihtasutus GEENIVARAMU
loodi 19.03.2001
kasumit mittetaotlev
tulevikus muutub geenide andmebaasiks
võib müüa anonüümseid (kodeeritud)
andmeid kommertshinnaga ravimi-, biotehnoloogia- jt firmadele
ligipääs anonüümsetele andmetele
Loodav kommertsstruktuur
tulevikus börsiettevõte
võib säilida väike riigi osalus, kuid peamiseks jääb erakapital
esimestes rahastamisringides osalevad riskikapitalistid
Tiina Joosu
