Pole piisavalt aateline

##Ajalooline tõde ei rahuldanud aga Isamaaliidu Viljandi piirkonna ja Rahvuslaste Ühenduse Viljandi osakonna tegelasi. Ühispöördumises Isamaliidu juhatusele ei suutnud nad kuidagi leppida teose vähese aatelisusega. "Praegusest näidendist pole kasvaval ja isamaalist kasvatust vajaval eesti noorsool midagi õppida," seisab kirjas.

Lisaks väidetavatele ideelis-kunstilistele puudujääkidele luges Isamaaliidu Viljandi piirkonna esimees Valev Kaska näidendist välja lausroppusi. "Poome Stalini ja teised mõrtsukad tittipidi üles", "Kuhu jäi meie iseseisvus - iseseisvus jäi Lembitu naiste püksi", loetleb kombekas vanahärra näidendist tema silma ja kõrva riivavaid kohti. "Kas Viljandi koolipoisid tõesti nii kõnelesid ja käitusid, nagu selles näidendis on kirjutatud?" küsib ta.

Partei pole rahvuslastega nõus

Kuri sõnum läkitati Tallinna poole teele 7. veebruaril. Teine appihüüd saadeti Isamaaliidu keskjuhatuse tollasele liikmele kirjandusteadlasele Sirje Kiinile.

Tallinnast aga ei kostnud kippu ega kõppu. Kuid mulgid ei jätnud jonni ja pommitasid Isamaliitu üha uute kirjadega.

Lõpuks saabus vastus: "Olev Remsu näidendi osas jäi erakonna juhatus oma varasema seisukoha juurde, st ei pidanud õigeks anda hinnangut kirjandusteose kunstilisele kvaliteedile."

Sirje Kiini sõnul on näidendikära taga vaid Isamaaliidu Viljandi osakonna paar ullikesest veterani.

"Kirjanduskriitikuna kinnitan, et isegi esimeses variandis oli ta täitsa OK. Kuuldavasti on ta Noormetsa kolmandas variandis lavale jõudnuna veelgi parem," ütleb Remsu erakonnakaaslane Kiin. "Küsimus on selles, et autor on pannud selle kaasaegsesse keelde, ta on kirjutanud selle tänasele vaatajale."

Võitlev naisisamaalane pritsib tuld

Kõige suuremat lokku on aga löönud Viljandi piirkonna juhatuse liige ja suur teatrisõber Jaanika Kressa. "Juhatuse soov näidendile mitte hinnangut anda on uus tõend, et meie erakond vajab sisediskussiooni põhiväärtuste, rahvuslike aadete, vabadusvõitluse ja eestluse teemal," jõuab ta kirjas Isamaliidu juhatusele teatri juurest otsapidi poliitikasse.

"Kui Eesti Poliitvangide Viljandi Ühenduse esimees Arnold Sula ja Endiste Vabadusvõitlejate Liidu esimees Udo Josia nägid Remsu teksti, olid nad shokis, et kuidas saab ja võib neid sedamoodi mõnitada," väidab Kressa.

Peaminister Mart Laar olevat kohtumisel Rahvuslaste Ühendusega öelnud, et ta ei saa näidendi lavastamist ära keelata, kuid soovitanud Remsu Isamaaliidu aukohtusse kaevata.

See on nüüd jällegi Kressa väide kui mitte luul, eravestluses olevat Laar öelnud Kressale, et "ajaloolasena keelaksin ma sellise näidendi lavastamise ära".

Vaidlus näidendi mõju üle

Kuidas ka polnud, Remsu kirjutas teise variandi. "Kui esimene variant oli 60 lehekülge, siis teine variant oli juba 90 ja roppused veelgi hullemad sees," oigab Valev Kaska.

"Püüdsin tabada tollaste koolipoiste argood, vaid üks kord kõlab lavalt "perse" ja pole seal ka neid neljatähelisi sõnu," pareerib Remsu.

"Ei ole seal mingit roppust," leiab lavastaja Andres Noormets, kelle käe all sündis tegelikult näidendi kolmas variant.

Mõned Viljandi isamaaliitlased aga ei jäta jonni. "Ugala lavastuse õnnetus on see, et kadunud on siit igasugune ideelisus," ütleb Valev Kaska. "Kui 30 aasta pärast seda keegi vaatab või loeb, jääb tal mulje, et tollased koolipoisid olid lihtsalt ühed mässajad ja kogu lugu. Nagu nüüd kiputakse idealiseerima kuldseid kuuekümnendaid ja hilisemat elu."

Jaanika Kressa lisab: "Ilmselgelt on vaja noortele sellist isamaalist kasvatust sisendavat näidendit. Näidendi idee oli hea, kahju ainult, et ta vale inimese kätte kirjutamiseks sattus."

Jaanus Kulli