Vana aeg tuleb tagasi

Kuulujutud, mis jahimehi ärritavad, puudutavad muidugi nende põhitegevust: küttimist. Neil on suur hirm, et võetakse õigus lasta suurkiskjaid: hunti, karu ja ilvest. Eelmisel nädalal kuulutas Euroopa Komisjon, et hunti võib Eestis ka edaspidi jahtimas käia. Mis saab karu- ja ilvesejahist - need loomad on Euroopa Liidu riikides üliharuldased ja väga karmi kaitse all -, on esialgu lahtine. Arutatakse. Kaubeldakse.

Keskkonnaministeeriumi jahinduse peaspetsialist Kaarel Roht istub oma kabinetis sarnaste trofeede all, mis kaunistavad jahimeeste seltside seinu. Kuid tema on rahulik. "Ilvese ja karu suhtes me veel jätkame läbirääkimisi," lubab ta. "Peame veenvalt põhjendama, et meil on neid nii palju, et nende peale võib jahti pidada." Ta usub, et see õnnestub, sest praegu on EL meie soovidesse arukalt suhtunud.

Kui euroliit seda ka edaspidi teeb, nagu Roht loodab, tähendab see, et tulevikus võib ilvese ja karu "arvukust piirata". See keeruline sõnaühend ei tähenda Rohti sõnul aga mitte midagi muud kui ikka vana head jahipidamist tuttavate normide järgi. "Ei juhtu midagi muud, kui et edaspidi tuleb ELile anda põhjendus iga kütitud isendi kohta," seletab ta. "Vanasti oli sama asi - andsime aru Moskvale, nüüd Brüsselile."

Jäämäe veepealne osa

Andres Lillemäe on neid jutte kuulnud, kuid ei tea, mida sellest kõigest arvata. Ta ei tea ka seda, kas see "arvukuse piiramine" tegelikult ikka tähendab eestlaste vanade heade jahitavade jätkumist. "Karu ja ilves on suurkiskjad - neid lausa peab küttima ja silma peal hoidma, et neid ei tekiks üle mõistuse palju," ütleb ta. "Muidu juhtub nii nagu Soomes, kus laskelimiiti suurendati alles siis, kui karud läksid lõpuks juba inimestele kallale."

Lillemäe on veendunud, et see, mis euronõuetest nendeni on jõudnud, on vaid jäämäe veepealne osa. "Me ei tea, mis seal all on ja mida veel nõudma hakatakse. Võib ju ka niimoodi küsida, et Euroopa Liidus ei ole ka põtra, mida see ükskord kaasa toob," nendib ta mõrult.

Kaarel Roht on selliste avalduste üle pehmelt öeldes hämmastunud. "Meie oleme ju jahimeeste peale mõelnud ja praegugi kauplesime Euroopaga selle pärast, et nad saaksid endiselt küttida!"

Hirmu suured silmad

Andres Lillemäel on aga teinegi okas hinges. "Kuskil käib mingi hämamine ja kiirendatud korras surve ja press," ütleb ta. "Seadused võetakse vastu, aga meid, kes me hiljem peame neid täitma hakkama, ei informeeritagi, rääkimata sellest, et võiks jahimehi ka arutlusse kaasata. Arvatakse, et las need tühised 10 000 jahimeest piiksuvad."

Ja piiksuvadki. Lillemäe teab, et praegu on enamiku jahimeeste suhtumine uutesse euronõuetesse vaenulik ja kui "niimoodi jõuvõttega käsi väänates seadusi vastu võetakse, hakkab Eesti jahimees järjest rohkem ELi vastu olema". Just nii ta ütleb. Ta ei ähvarda. Ta on lihtsalt vihane.

Aga äkki on hirmul lihtsalt suured silmad? "Jah, äkki ongi," põrutab Lillemäe. "Aga nii need hirmud tekivad, kui ei vaevuta meile midagi selgitama."

See süüdistus ajab rahuliku Kaarel Rohti juba närviliseks. "See on ju alusetu!" sõnab ta. "Andsin neile Euroopa Liidu loodusdirektiivid lugeda, kus on kõik kirjas, nad avaldasid need isegi oma seltsi lehes! Kuidas neid siis informeeritud ei ole?"

Roht tegelikult mõistab jahimeeste muresid. "Muidugi meenutab sarnaste normide rakendamine natuke vägisi purkiajamist," möönab ta. "Aga sellest tuleb ka aru saada, kui need riigid, kes on mõned liigid juba ära hävitanud, tahavad hoida teisi riike sama viga kordamast."

Soomlased kiruvad ja vannuvad

Samal ajal käivad euroliidu riikide jäägrid himukalt siin küttimas neidsamu kiskjaid, keda nad oma kodumaal mingil juhul lasta ei tohiks. Soomlased ja sakslased armastavad Eesti paremaid jahimaid eriti. Kokku käib siin jahikirge rahuldamas umbes 1800 välismaalast.

Välismaa jahimehed on väikesele jahiseltsile nagu taeva kingitus - kui nende piirkonnas on näiteks mõni karu, hoiavad nad selle heameelega rikkale sakslasele, kelle käest võib karu laskmise loa eest hea hulga raha välja pumbata. Sellega katab väike jahiselts majandamiskulusid, mille seltsi liikmed peaksid muidu ise kinni maksma.

"Praeguse seadusega jätkub ulukeid kõigile. Kui tõmmatakse norme koomale, tähendab see, et kellelegi ei jätku," arvab Lillemäe. "Soomlased, kes ka alles liitu astusid, kiruvad ja vannuvad uusi norme kogu hingest!" Tema ja veel kümme tuhat saatusekaaslast ei mõista, mis on viga vanadel seadustel, mille järgi siiani kütitud. "Me ei ole ju loodusele liiga teinud!"

Aet Süvari