EE: Kuidas ma oma majale katuse saan?!
Euroinfo telefon ning Euroopa Liidu infokeskused peavad päevast päeva maadlema kodanike küsimustega, mis erinevad üksteisest nagu koer ja jõehobu. Kord tahavad uudishimulikud teada, miks liidu lipul on 12 tärni, ja siis jälle, kui palju Rootsi peaminister palka saab.
Tallinna kesklinnas Roosikrantsi tänavas asuvasse infokeskusse astub sõltuvalt päevast sisse 20-100 inimest. Nende hulgas on ka inimesi, kes lihtsalt juhtuvad mööda minema. Mõned on jäänud isegi paariks tunniks, muudkui küsivad ja küsivad.
"Ükskord üks meesterahvas tuli peaaegu otse vanglast, just oli lahti saanud," meenutab infokeskuse juhataja Helina Lokotar. "Istus siin üle tunni, eriti küsis inimõiguste kohta."
Osast möödujatest on saanud püsikliendid, käivad iga kuu aja tagant ning pärivad uusi asju.
Helina Lokotari sõnul moodustavad suurema hulga klientidest üliõpilased, kellel on antud mõni töö teha. Infopunktis käib teistest rohkem veel õppejõude, riigiametnikke ja ettevõtjaid.
Viimastel on eriti spetsiifilised küsimused, millele infotöötajad ei suuda paugupealt vastata. Nii näiteks on küsitud kasutatud kummide ekspordi ja impordi reegleid, kuuldeaparaatide kasutamise nõudeid ja ettevõtluse võimalikkuse kohta looduskaitsealadel.
Palju nõutakse infot ka üldiste asjade kohta. Kuidas käib Euroopa Liidus kellakeeramine? Kes on Kristiina Ojuland? Mis on Euroopa Liidu tunnusmeloodia?
Päringuid tuleb isegi välisriikidest. Nii helistati sel nädalal infokeskusse Luksemburgi ühest konsultatsioonifirmast.
"Ütlesid, et neil istub seal itaalia ärimagnaat. Tahab Eestisse põllumaad osta ja piima tootma hakata. Ja et kus fondidest tal oleks kasulik raha taotleda," kirjeldab infokeskuse projektijuht Elina Viilup.
Lisaks hoiavad infopunkti töötajad silma peal ajakirjandusel. Esmaspäeval kirjutas SL Õhtuleht, kuidas Euroopa Liitu astumisel tuleks steriliseerida võitluskoer, keda kasvatab üks Eesti pere.
"Vaatasime järele, ei tule midagi steriliseerida!" ütleb Helina Lokotar, lubades ajalehele asja kohta täpsustuse saata.
Kümme protsenti sõimu
Euroinfo telefon Rahvusraamatukogus on töös olnud alates maikuust. Alguses helistasid sinna paljud pensionieas inimesed, sest numbrit reklaamiti ka Vikerraadios ja "Prillitoosi" saates.
Peamiseks pensionäride mureks oli mõistagi tume tulevik.
"Mis saab minu matuserahadest kui me liitume Euroopa Liiduga?" küsis üks.
"Kas pärast euro kasutuselevõttu minu rahad pangas nullitakse?!" hädaldas teine.
Veel tunti huvi, miks ikkagi ei küsita liitumiseks rahva häält ja mida üks intelligentne inimene euroliidust teadma peaks.
"Enamasti on kõned asjalikud, soigumist eriti pole," tõdeb Rahvusramatukogu Euroopa Liidu infokeskuse juhataja Anu Nestor. Telefoni esimese kvartali statistika järgi oli agressiivseid Euroopa Liidu vastaseid kõnesid kümme protsenti.
Joogivee tulumaks
Suurem osa helistajatest tunneb huvi Eesti ja Liidu vaheliste sidemete vastu. Küsitakse, kui kaugel läbirääkimised on, mis on liitumise plussid ja miinused ning mis see kõik maksma läheb.
Siiski saab ka eurotelefon kümnete kaupa väga kitsateemalisi päringuid. Nii päris üks helistaja, kuidas on Euroopa Liidus reguleeritud joogivee tulumaks.
Teine kodanik uuris, millised on euroühenduse nõuded hambaarsti töökabineti sisustamisel. Ja kolmas tahtis teada, mis on Euroopa Liidu kõige levinum haigus ning milline riik on kõige haigem.
Tõsi, esineb ka sarkastilisi küsijaid. "Kuidas ma oma majale katuse saan?" nõudis üks helistaja. "Järsku otsite mulle sponsori."
Info euroliidu kohta
Euroopa Liidu infokeskus
Phare rahast finantseeritav infopunkt on mõeldud peamiselt "inimesele tänavalt", kuid teenindatakse kõiki. Analoogsed keskused on tänaseks avatud kõigis Euroopa Liidu kandidaatriikides.
Kohapeal on väljas 130 trükist euroliidu kohta, saab laenutada videokassette. Infopunkti töötajad organiseerivad ka seminare, raamatute ning voldikute tõlkimist jne. Avatud esmaspäevast reedeni kella 10-14.
Rahvusraamatukogu Euroopa Liidu infokeskus
Phare rahaga loodud keskus saab oma raha riigieelarvest, tänavu oli seda 1,3 miljonit krooni. Keskuses on hetkel 6000 nimetust Euroopa Liidu alaseid trükiseid, alates raamatutest kuni kohtulahenditeni välja. Lisaks peetakse aastast 1993 Eestis ilmunud artiklite andmebaasi. Infokeskus on avatud raamatukoguga samaaegselt.
Euroinfo telefon
Euroinfo telefonile saab helistada kogu aeg. Kui kedagi toru tõstmas pole, saab küsimuse lugeda automaatvastajale. Tööpäeviti kell 10-18 võtab kõned Rahvusraamatukogu Euroopa Liidu infokeskuses vastu üliõpilasest telefoniassistent.
Kohe pärast telefoni ametlikku avamist tuli kõnesid robinal, 270 tükki kuus. Suvel kuivas helistajate arv kokku, nüüd on taas tõusma hakanud. Hetkel saab euroinfo telefon umbes 90 kõnet kuus. Plaanis on kutsuda telefonile vastama tuntud tegelasi, tõenäoliselt tõstab see helistajate arvu tugevalt.
Euroskeptikute infopunkt
Eesti esimene euroskeptikute infopunkt avati möödunud laupäeval Võrus.
"Võru inimeste initsiatiiv oli lihtsalt kõige suurem," põhjendab liikumise "Ei Euroopa Liidule" juht Uno Silberg kohavalikut. "Tulevikus luuakse sarnaseid infopunkte kindlasti ka mujale."
Eesti Kristliku Rahvapartei Võru kontoris asuv tuba on avatud igal kolmapäeval kella 10-14.
Priit Vare
