EE: McDonald'si odav diil Kõue vallas
"Näete, seal see paistab," osutab tumehallis vammuses Alansi küla vanamemm üle lörtsilaigulise põllu Onni talu roostekarva korstna poole.
Räämas maja ees ei liigu kedagi. Ainult koerad tulevad kaugelt suure kisaga. Üle õue, kus peale vana punase bussi konutab lipilapiline kuur, mille torujat korstnat juba kaugelt näeb.
Seesamune korsten tõigi Onni rahvale kõvasti pahandust kaela.
"Kurat, oleks seda teadnud, poleks selle pagana prügimajandusega elu sees tegelema hakand," vannub peremees Kalev Liivakant (56). Ta on veel unine, kobistab, pea sakris, pruunid sandaalid sokkide otsas, uksest välja.
Liivakant on endine taksojuht, kes mõne aasta eest oma äri alustas. Tegi osaühingu Liivako-K ning sõlmis lepingu McDonald'siga Tallinna nelja hamburgerirestorani jäätmete veoks ja ladustamiseks. Mingitest lubadest polnud mehel aimugi. Kogu sodi põletas ta ahjus ära. Aasta aega tagasi sai naabritel kõrini ja nad kaebasid jõleda musta suitsu pärast keskkonnainspektsioonile. Liivakandi vastu on nüüd algatatud kriminaalasi ja meest ähvardab kolm aastat vanglat.
Preemia keskkonnasõbralikkuse eest
"Loomulikult on see ettevõtja enda asi paberid korda ajada ja load saada, kuid McDonald's võiks siiski ka ise huvi tunda ja kontrollida, kellega ta tegemist teeb," sõnab keskkonnaministeeriumi jäätmespetsialist Helle Haljak. "See on ju firma enda huvides, et mitte sattuda rumalasse olukorda."
Hamburgerimehi see ei liiguta. "Eks me kindlasti leiame uue firma, kellel on kõik asjad korras," teatab Mustamäe McDonald'si direktor Aare Nool mesimagusal, vaevuaimatava vene aktsendiga häälel.
Ameerika keskkonnakaitseagentuur auhindas McDonald'sit selle aasta oktoobris tiitliga Wastewise Partner of the Year. Keskkonnakaitsjad leidsid, et jäätmekäitluses on hamburgerifirma juhtiv materjalide korduvkasutaja ja arendab pidevalt säästlike pakkematerjalide kasutamist. See on aga Ameerika. Siin, maailma äärel on asjad teisiti.
"Suurfirmad leiavad tihti, et Eestis ei tule keskkonnakaitse nõudeid täita," nendib keskkonnainspektsiooni osakonnajuhataja asetäitja Toomas Liidja. "Ikka kipub nii juhtuma, et riikide maapiirkondades on raskem keskkonnavalvet pidada ja vahel on üsna hõlbus saast kuhugi ära sokutada. Muidugi oli McDonald's Eestil odavam teha leping väikese mehega kui näiteks Ragn Sellsiga."
Kuulus hamburgerifirma on oma kontseptsiooni pannud kirja, et nende firma töötajate viie põhimõtte hulka kuulub avatud suhtlemine. See on kena põhimõte. Paraku keeldub McDonald's Eesti peadirektor Dmitri SHalov ülbelt igasugustest kommentaaridest.
"Saatke meile kirjalikult küsimused, me peame need tõlkima ja saatma Leetu. Mul ei ole õigust meediaga rääkida," praalib SHalov ja lõpetab kõne.
Mitme päeva pärast saabuv ingliskeelne allkirjastamata faks selgitab üldsõnaliselt, et McDonald's peab ennast keskkonnasõbralikuks ja vastutustundlikuks firmaks ja on alati täitnud kõiki Eesti seadusi. Kõik olevat Liivakandi süü ja juhtumit uuritakse.
Pärast ajakirjaniku kõnet kiirtoidufirmasse läheb toimetuse telefon punaseks. Esmalt on toru otsas siiani kidakeelne Liivakant.
"McDonald's pole tõesti milleski süüdi!" kinnitab mees nüüd innukalt. "Kõik on minu viga!" Töö kaotamise hirmus on ta valmis ükskõik mida rääkima, et vaid leivaisa nimi puhtaks jääks.
Liivakant on vahepeal saanud kurja kõne McDonald'sist.
Jäätmekäitleja ei tundnud seadust
"Me mõtlesime, et kui firma tegevusalaks on märgitud jäätmekäitlus, siis aitab küll," seletab Liivakandi naine. "Küsisime veel, et kas litsentsi on vaja, aga lubade kohta ei rääkind keegi midagi." Lööb käega. "Noh, olime lollid jah."
Keskkonnaministeeriumi jäätmespetsialist Helle Haljak imestab. "Ilma loata ei saa kohe kuidagi, ei tohi ei jäätmeid vedada ega käidelda."
Jant on kestnud juba pikemat aega. Aasta tagasi sai Liivakant naabrite kaebamise peale 1600 krooni trahvi. Siis taipas mees jäätmeluba muretseda ja viis natuke aega prahti prügimäele. "Aga selle eest ju küsivad hingehinda," õigustab Liivakant, miks iseehitatud ahi jälle tasapisi käiku läks. Sedapuhku keskkonnaametnikud enam trahviga ei piirdunud. Papka anti üle Harju prokuratuuri.
"Kõik metsaalused on prügihunnikuid täis ja ühekordne trahv keskkonnasaastajaid ei hirmuta. Seepärast on seaduses sätestatud, et kui kedagi tabatakse juba teist korda, siis algatatakse kriminaalasi," selgitab Toomas Liidja.
Siiani pole veel ühtki saastajat kriminaalvastutusele võetud. Riigikogu on aga õhurikkumise võrdsustanud ühiskonnale ohtliku tegevusega. Seega võib Liivakant saada karistatud kriminaalkoodeksi paragrahvi 211 järgi, mis võib tähendada kuni kolme aastat vabadusekaotust.
Papptopsikute põletamise eest trellide taha
Prügifirmad hindavad, et üks McDonald'si restoran toodab päevas umbes 500 liitrit jäätmeid. Liivakant vedas seega päevas ära üle 200 ämbritäie prügi.
Keskkonnaspetsialist Toomas Liidja lisab, et tegelikult tuleks Eestis hävitada mitte tagajärg, vaid põhjus. "Suund on selline, et üldse võimalikult vähe jäätmeid tekitada." Näiteks papptaldrikute asemel võib kasutada korduvkasutusega nõusid.
Kõue valla keskkonnanõuniku Taimar Lossmanni juures käis Liivakant pärast esimest trahvi jäätmeloa kooskõlastust saamas. Luba antakse välja keskkonnateenistusest ja see on tal nüüd olemas. Kuid pelgalt jäätmeloast ei piisa. Prügi põletamiseks on vaja eriluba, mille saamine on üsna keeruline ja võtab aega.
"Keskkonnaamet on nagu üks suur ämblikuvõrk. Kui sinna võrku satud, siis sealt enam ei pääse!" kurdab Liivakant. "Kõigi lubade ajamine võtaks terve aasta. Aga mul oli sel ajal vaja millestki elada ka!" jääb tal õigust ülegi.
Liivakant ei jõua bürokraatiat ära põhjata. "Üks kirbutsirkus kõik!"
Liivakant peab ennast roheliseks
"Minu põletamine ei saasta keskkonda pooltki nii palju kui need mägede kaupa maasse kaevatavad prahihunnikud! Minge vaadake prügimäele, lihtsalt öökima ajab see roppus, mis seal toimub! Põletamise toss langeb maha ja väetab veel minu põldu, aga maasse mätsitud saast jõuab lõpuks põhjavette," on Kalev Liivakant veendunud. "Ma olen ise ka pooleldi roheline!"
Keskkonnainspektorid seda ei usu. Tänagi on Liivakandil külalisi oodata - Kalle Mälberg, kes juhtumit põgusalt kirjeldas laupäevastes Kanal 2 "Keskkonnauudistes", plaanib reidi Alansi külla.
Viimastel nädalatel on Onni taluõue ahi tühjalt seisnud. Ettevaatusest. Kuigi Liivakant ei saa siiani aru, miks on tema tegevuse vastu nii suur huvi tekkinud. "Kui põletada ei tohi, siis ei tohi, aga millest kogu see kisa? Põletusprügi oli ju vähe," õigustab ta ennast.
Inimesed käituvad nagu seapõrsad!
"Toidujäätmed viisime naaberküla talu loomadele, sealt saame piima ja liha vastu. Ülejäänud prügi sorteerisime ära." Liivakant pilutab tigedalt rohelisi silmi.
"Ega McDonald'si töötajad pole süüdi, et nad peavad keskkonnakahjulikke pakendeid kasutama!" Pealegi on see tõesti raske töö, teab prügiärimees, kes mõnda aega ka hamburgerirestoranis osalise tööajaga elektrikuametit pidas. "Teate, need inimesed, kes seal käivad, on nagu seapõrsad! Kallavad prügikasti kohvi, loobivad kandikuid. Enne ei saagi prügi sorteerida, kui pean seda kuivatama!"
Keegi lõikab tekkinud jamast ka kasu. Ragn Sellsil on põhjust parastada küllaga, sest mõned aastad tagasi Skandinaavia prügikontserni ja hamburgerihiiglase vahel lõpetatud leping sõlmitakse nüüd ilmselt taas. Teisipäeval käidi juba asja kooskõlastamas.
Turundusjuht Margus Vets seletab õpetlikult, et see on parim näide, kuidas on omavahel seotud hind ja kvaliteet. Tema hääles kõlab puhas rõõm.
Jäätmete põletamiseks on vaja eriluba
Keskkonnaministeeriumi jäätmespetsialist Helle Haljak ütleb, et ettevõtja, kes soovib jäätmekäitlusega tegeleda, peab omama jäätmeluba, mis sätestaks tema õigused ja kohustused.
Juhul kui ettevõtja soovib tegeleda kahjulike jäätmete käitlemisega, peab ta ministeeriumist taotlema sellekohase eriloa, mis erinevalt tavalisest jäätmeloast maksab 4000 krooni. Aga McDonald'si jäätmed pole need, mille käitlemiseks oleks sellist eriluba vaja. Kui käitlemine toimub põletamise teel, ei saa seda teha ilma õhusaaste loata. Kuidas taoline luba saada, on juba omaette peavalu. Õhusaasteloa taotleja peab vastavalt minister Heiki Kranichi poolt tunamullu viseeritud määrusele selgitama, kus ta neid jäätmeid käidelda kavatseb, milline on sealne ilm ja keskkond, millised on seadmed, millised võimsused, ja loomulikult, millised on need jäätmed. Lisaks tuleb vastavalt ettevõtmise mahule kas ministeeriumile või kohalikule omavalitsusele tuua ridamisi arvutusi iseloomustamaks saastamise ulatust ja mõju. "See ei ole nii keeruline, kui esialgu paistab, aga muidugi peab sellega tegelema õige inimene. Kui ise ei saa hakkama, võib ju mõne eksperdi kutsuda," ütleb Alla Romanova, õhuspetsialist keskkonnaministeeriumist.
Keskkonnaminister Heiki Kranich:
Kindlasti ei soovi ma, et McDonald'si Eesti esinduse juhid kaotaksid oma töökohad - nemad on ju teinud kõik, et ettevõtet paremini majandada. Aga ma olen veendunud, et nende poolt valitud tee polnud parim. McDonald'si-sugune suurettevõte peaks teadma Eesti seadusi ning huvi tundma, kas see ettevõtja, kellega nad lepingu sõlmivad, täidab kõiki jäätmete käitlemiseks vajalikke nõudeid.
See on hea, et nad hakkavad nüüd oma jäätmete käitlemiseks tegema koostööd Ragn Sellsiga. Et nad seni on ostnud seda teenust juhuslikult talupidajalt, on minu arvates ühemõtteliselt Eesti seaduste rikkumine.
Ma luban teile, et neil tekkib probleeme keskkonnainspektsiooniga. Veelgi enam tuleb neil aga probleeme avalikkuse ees. Need lapsed, keda nad oma söögikohtadesse meelitavad, peavad ju tulevikus elama selles maailmas, mida McDonald's kujundab oma tagaukse kaudu.
Anne Prommik
Raul Ranne
