EE REPORTER: OPERATSIOON "PETS RUULIB"

 (23)
EE REPORTER: <b>OPERATSIOON "PETS RUULIB"</b>
----

Peeter Tulviste tõus presidendikandidaadiks pole ime. Salaplaan valmis peaminister Mart Laari teadmisel

Laar toetas avalikult Tunne Kelamit. Tarmo Vahter taastab sündmuste käigu, esitades katkeid Isamaaliidu dokumentidest.

"Ma tahaksin kodus olla,

kui Kelam on president."

Inglinäoga kaksikud piilusid lauldes silmanurgast pikka kasvu mehe poole. Nad ei olnud temaga enne kohtunud, kuid nägu oli telekast tuttav.

Üheksa-aastaste Edda Emilie ja Anna Rosalie kõhul oli prillidega onu pilt ja kiri "Kindel tunne".

Särke kandsid ka õekeste vennad Reinhold (8) ja Eduard (11). Muidugi ei puudunud ema, kes oli aidanud laulusõnu seada.

Viljandi isamaaliitlane Jaanika Kressa oli õnnelik. Temagi kohtus esimest korda mehega, kellest oli perekonnas legende räägitud. Kressa vanaisa oli kuulunud eesti ajal vennastekogudusse koos Tunne Kelami isaga.

Naise rõõmu tumestas mure, mis tõigi ta lastekarjaga Tallinna presidendikandidaatide debatile. Mure nimi oli Peeter Tulviste.

28. märtsil oli Kressa saatnud Isamaaliidu e-maili listis laiali pikema kirja "Pisut võitlusest valguse ja pimeduse vahel". Valgus oli Kelam, pimedus Tulviste.

"Lähevad siis näota ja nimeta tegelased ja annavad hääle omasugusele, ilmetule, hoolimatule, pinnapealsele, kiites tema tohutut tarkust, kuigi enamik kiitjatest pole Peeter Tulvistet varem näinud ega kuulnud. Aga ikkagi oma! Juba lõhnast tunnevad ära! Peaasi, et pole Kelam!"

VASTULÖÖK JäRGNES NELJA tunni pärast. Listis võttis sõna Jaanus Reisner.

"Kui selline tegutsemine on osa Tunne Kelami presidendikampaaniast, siis pole minul isiklikult kuidagi võimalik Tunnet toetada."

Teadlikumad isamaaliitlased oskasid lugeda ridade vahelt. Peaminister Mart Laari tagatuba ei toetanud enam mitte Kelamit, vaid Tulvistet.

Toompeal ei nähta Reisnerit kunagi. 30aastasel Esma Auto nõukogu esimehel pole tarvis seal käia. Ta on Laari naaber Keemia tänava turvamajas. Kui peaminister raske sammuga trepist üles läheb, kostab see sõbra korterisse.

Reisner on Laari erioperatsioonide ohvitser. 1994 tõi Tartust bussiga inimesi pealinna tema poolt hääletama. 1998 lobis Laari tagasi partei esimeheks. Viimasel ajal lendab tihti Minski vahet, kus nõustab Aleksandr Lukashenka vastast opositsiooni. Valgevene presidendivalimised toimuvad samal ajal kui Eestis.

SELLE AASTA ALGUL OLI Isamaaliidus üks kampaania juba hoos. PR-nõustajad Janek Mäggi ja Eero Raun olid ristinud 64aastase veteranpoliitiku "Tooteks". Noored mehed murdsid pead, kuidas saada üle riigikogu aseesimehele ette heidetud "hallusest".

Kelamist sai Pokumaa patroon. Kelamist sai idamaiste võitluskunstide klubi patroon. Tunne-Väldo ja proua Mari-Ann poseerisid seltskonnaajakirjades nagu noored armunud.

Avalikkus pidas Kelamit Isamaaliidu kandidaadiks Kadriorgu 1996. aasta presidendivalimistest peale. Siis kaotas ta poolfinaalis üheksa häälega Arnold Rüütlile.

Parteile läks see kalliks. Kel Eestis raha oli, toetas siis Lennart Merit. Saku õlletehas ja Norma Grupi juht Jüri Käo lõpetasid sõpruse Isamaaliiduga.

Paar aastat hiljem partei üle võtnud Laari meeskond vajas kodurahu. Isamaaliidu peasekretär Andres Ammas kirjutas augustis 1999 partei listis: "Tunne Kelam ON Isamaaliidu presidendikandidaat."

"Tugevaimat kandidaati" kiitis ka Laar, näiteks veebruaris 2000 Isamaaliidu volikogule Hispaaniast saadet tervituses. Samas vaimus toimus mullu Toompeal kaks nõupidamist.

10. jaanuaril ja 1. juunil jagas Laar lahkelt näpunäiteid, kuidas jätta mulje parteivälisest kandidaadist. Sel ettekäändel hoidus peaminister ise Kelami heaks toetusallkirja andmast. Lohutuseks lubas muretseda autogrammi suurärimees Toomas Lumanilt, mida ei tulnud.

Ühisel otsusel lükati Isamaaliidu suurkogu tavapäraselt sügiselt üle 2001. aasta kevadesse. Presidendikandidaadi liig varast väljakäimist peeti kandidaadile kurnavaks.

Iganädalastel Kelami tiimi aruteludel esindas Isamaaliitu Ammas. Tema pidi rääkima ära kirjanik Mihkel Muti, kes oli osalenud juba Lennart Meri presidendikampaanias 1992. Mutt keeldus Kelamit aitamast.

Loe veel

Eelmise aasta lõpust jättis Ammas koosolekutele tulemata. Pikapeale tärkasid kolleegides kahtlused. Ka keeldus peasekretär igasugustest rahaeraldustest Kelami kampaaniaks. Põhjendus oli lihtne - Kelam ei ole veel ametlik kandidaat.

Aeg-ajalt ilmus Ammas siiski välja. Ta andis vihjamisi mõista, et äkki tuleb veel üks kandidaat. See pidi olema Peeter Tulviste.

Kelami tugirühm oli rahulik. Tulvistest kui võimalikust presidendist räägiti Isamaaliidus juba mitu aastat. Tegelikult käis tema nime esimesena välja koondmees ja kultuuriminister Jaak Allik 28. augustil 1996 Eesti Päevalehes.

OTSUS SüNDIS ENNE JõULE, kui langesid kokku kolme mehe erinevad huvid. President Lennart Meri soov valida endale vääriline järglane. Peeter Tulviste auahnus. Mart Laari soovimatus toetada endist vastast.

Avaliku arvamuse uuringute järgi oli esimene postlennartliku ajastu president juba valitud. Tema nimi oli Toomas Savi. Ametilt riigikogu esimees, usutunnistuselt orav ehk reformierakondlane.

Ajakiri Luup avaldas oktoobris 2000 kaaneloo "Tere, härra president Savi!". Pärast 241 tulevase valijamehe läbi helistamist oli selge, et Savi saaks hoobilt üle poole häältest.

Finaali pääses ka Kelam. 20 protsendi valijameeste toetus tagas kindla allajäämise.

Sama kinnitas detsembris Kelami tiimi tellimusel valminud uuring. PR-firma Hill & Knowlton võttis samade omavalitsustegelastega ühendust vaid mõni päev pärast Luupi.

Savi kogus sobivaima presidendina 41 mainimist, Kelam vaid 10. Nendele numbritele lisandus veel üks. PR-mehed küsisid töö eest umbes 100 000 krooni. Isamaaliit pole arvet omaks tunnistanud. Võla on lubanud kustutada Kelami-sõbralikud ärimehed.

JÄRGNENUD SÜNDMUSED kuni Isamaaliidu suurkoguni oli etendus, mille kõrval kahvatub kutseliste teatrite mängukava. Laar pidi avalikult hämama ja tõestama, et on Eesti osavamaid poliitikuid.

Õnnestumiseks läks vaja usaldusväärseid partnereid. Esiteks Andres Ammas (39), endine Lääne Elu peatoimetaja. Kolme aasta eest oli Laar ta partei peasekretäriks valinud. Nad on ea- ja välimusekaaslased.

Kui Kelami meeskond tegeles kampaaniaga muu töö kõrvalt, siis Ammasele on poliitika põhitegevus.

Vandenõulased võtsid ühendust lojaalsete inimestega Isamaaliidu piirkondades üle Eesti. Tallinna, Tartu, Pärnu, Võru ja Lääne-Virumaa kohalikud juhid kontrollisid kahte kolmandikku parteist.

Sündmustel hoidis silma peal peaministri büroo juhataja Matti Maasikas (33). Ta on Laari tähtsaim nõustaja ja saatja igal olulisel kohtumisel. Mõlemad on ajaloolased ja Eesti Üliõpilaste Seltsi vilistlased.

Tagatoa plaan oli välksõda, mis pidi nägema välja spontaanse rahvaülestõusuna. Esimese löögirühma rolli täitis Noor-Isamaa. Jaanus Reisneri loodud eriüksusesse kuulub üle 300 liikme ehk rohkem kui 10 protsenti parteist.

Signaali Tulviste väljatoomiseks võttis Noor-Isamaa staap Tartus vastu rõõmuga. "Valimiskampaania on poliitika magustoit," ütleb Ingvar Pärnamäe. 23aastane geograafiatudeng oli tollal Noor-Isamaa esimees.

Asi oli ka muus. Uus põlvkond põlgab tõsiusklikke rahvuslasi ehk "ühekäelisi kraanajuhte". Hüüdnimi on pärit 90ndate algusest.

Kelam pole noorte silmis mitte kangelane kodanike komiteest, vaid koomiline taimetoitlane ja "Kanakasvataja". Nõukogude ajal oli ta Ranna sovhoosis öine linnutalitaja. Psühholoogiadotsent Tulviste pidas sellal loenguid Tartu ülikoolis.

Vastikustunne on vastastikune. Nõukogude ajal KGBga võidelnud põlvkonnale käib pinda "laste" orienteeritus karjäärile. Noor-Isamaa kodulehekülg pakub liikmetele "hulgaliselt edasises elus vajalikke kogemusi, tutvusi" ja "lihtsalt mõnusat seltskonda".

Küsimus polnud Kelamis või Tulvistes. Isamaaliidus puhkes sõda kahe maailmavaate vahel.

RüNNAKUSIGNAALI ANDIS peasekretär Andres Ammas. 6. veebruaril kirjutas ta listis, et presidendikandidaate võiks olla rohkem. "Ent kui konkureerib ainult üks kandidaat, pole ka midagi lahti."

Kelami meeskonnale see üllatus polnud, küll aga tema pooldajatele lihtparteilastele. Nende vahel puudus operatiivne side. Toetajaskond ise oli kirju, palju ERSP-lasi ja vähe Noor-Isamaa liikmeid. Kelamit toetas ka peaministri õpingukaaslane ja sõber Lauri Vahtre.

Järgmise näitlejana astus lavale Mihkel Mutt. 15. veebruari Ekspressis hurjutas kirjanik valijamehi säratu, kahvatu, vähekultuurse, uimase presidendi eest. Paks must kiri hüüdis: "Toomas Savi on Arnold Rüütli reinkarnatsioon!"

Poolteist kuud hiljem astus Mutt Isamaaliitu. Veel paar nädalat ja ta hääletas Isamaaliidu suurkogul Peeter Tulviste poolt.

Kelam oli valmistanud kampaaniat ette üle aasta, kuid oli sündmustest maha jäämas. Tema heaks oli töötanud kogu Eesti PR-kahurvägi. Powerhouse Janek Mäggi ning Hill & Knowltoni kõrval istusid koosolekul KPMSi Margus Mets ja Zavodi reklaamibüroo Marek Reinaas.

Avaliku suhtluse mehed ei tundnud Isamaaliidu inimesi ega teadnud, kuidas parteis asjad käivad. Kampaania keskendus välisele. Kelami avalikul esitlusel Estonia teatri talveaias sunniti "Toodet" inimliku mulje jätmiseks vastu tahtmist klaverit mängima.

18. veebruari üritusel avalikustasid end 51 Kelami toetajat. Esimene neist oli Peeter Tulviste. Järgnes Eesti Entsüklopeedia: kunstnik Jüri Arrak, rockmuusik Tõnis Mägi, dirigent Neeme Järvi, lavastaja Elmo Nüganen...

Samal päeval avanes internetis kodulehekülg www.kelam.ee. Peategelasele tähendas see 40 000 kroonist väljaminekut.

Peagi tekkis www.tulviste.ee, mille uue variandi teeb Noor-Isamaa aseesimehe Priit Alamäe firma WebMedia. Tema kulud hüvitab Isamaaliit.

KUU AEGA KESTIS IMELIK olukord. Oli kaks kandidaati, kellest kumbki polnud partei eeskirjade kohaselt üles seatud. Lõpuks haaras algatuse põhiliselt pedagoogidest koosnev Tartu naiskogu. "Ei oska öelda, miks meie..." meenutab esinaine Silvia Russak.

Prouadest jäi väheks. Järgmisena otsustas Tulvistet toetada Tartu piirkonna juhatus, kuhu ta ise kuulus. Nädal enne kohalikku üldkogu laiali postitatud päevakord oli selle koha pealt vait. Jumal teab, mida ülikoolilinna kelamlased oleksid muidu ette võtnud.

Seesam avanes 24. märtsi koosolekul pärast leinaseisakut märtsiküüditamise ohvrite mälestuseks. Russak luges ette teksti, mille oli kirjutanud ajakirjandusharidusega Indrek Mustimets.

"Eesti vajab parimat meist!"

Sadakond inimest Eesti rahva muuseumis vaikisid, kes heameelest, kes jahmatusest. Hääletamist ei toimunud, keegi midagi ei öelnud. Koosoleku juhid lugesid vaikimise in corpore nõusolekuks. Tartu isamaaliitlaste nimel saadeti laiali pöördumine, mis kutsus kõiki kaaluma Tulviste eeliseid.

See viis endast välja riigikogu liikme Jüri Adamsi. Ta alustas 26. märtsil kirja listis sõnadega: "Ei mäleta juba aastaid poliitilist koosolekut, mis oleks jätnud niivõrd piinliku tunde."

Edasi hindas endine justiitsminister parteikaaslaste tegevust väljendiga "võltsingu varjund" ja võrdles neid "kommunistliku parteiga".

Kelami toetajatele tundus, et jalge alla trambitakse pühamast pühamat. Üks ERSP staazhikas liige kirjeldab oma tundeid nii: "Isamaaliit meenutab täna suureks kasvanud perekonda, kus lapsed pistavad hea ja parema kinni. Vanaisa peab leppima toidujäätmetega."

Listis imestas endine kaitseminister Hain Rebas: "KUS oli Peeter Tulviste siis, kui me teda kümme aastat tagasi VÄGA vajasime?"

Kus oli Kelam, seda Rebas teadis. "Soovitan igas vallas toetada pigem vankri käivitajat kui äkitselt väljakerkinud juhtimisambitsioonidega kaasasõitjat."

Kelam vormistati nõuetekohaselt kandidaadiks alles neli päeva pärast Tartu sündmusi.

PARTEIS TõUSEV MARU ei jõudnud avalikkuse ette. Tulvistest sai mõne nädalaga ajakirjanduse lemmik. "See tuli meile üllatusena. Meedia tegi meie eest palju ära," tunnistab tagantjärele Ingvar Pärnamäe.

Algas üldine võidujooks "targa inimese" toetuseks. Ühe Tulviste pooldaja sõnul "aktiviseerusid ka need, kes polnud paar aastat Isamaaliidus midagi teinud".

Koolivennale tõttas appi lavastaja Ingo Normet. Koos kirjanik Mati Undiga otsis ta kultuuritegelasi, kes olid Kelami rehast puutumata. 1. aprillil ilmunud avaldusele "Peeter Tulviste presidendiks" saadi 53 allkirja. See oli võidurelvastumine, sest Kelam alustas 51 toetajaga.

Üks Tulviste fänn pakkus kaks nädalat enne Isamaaliidu suurkogu Eesti Ekspressile komprat. Ta soovitas ajakirjanikul tungivalt uurida, kuidas üritas Kelam nooruses astuda Nõukogude Liidu kommunistlikku parteisse. Ekspress ei võtnud vedu, kuid 10. aprillil oli sama teema Postimehe esiküljel.

Ka Tulviste oli rünnatav. Tartu ülikooli rektorina sõbrustas ta oma referendi, endast paarkümmend aastat noorema Katri Raikiga. Laari tiim oli mures. Ega too mõnd stseeni korralda?

Peaministri julgeolekunõunik Jaan Tross pidi naisele aru pähe panema. Ta helistas ja palus Tulviste nime ära unustada. Raik saatis mehe peesse. Isamaaliitlased ise eitavad seda ja ähvardavad Ekspressi kohtusse kaevata.

Enne Isamaaliidu suurkogu ei toimunud ühtki arutelu kõigi Tulviste nõustajate osavõtul. Peagi selgus, et see oli ohtlik viga.

EESTI PARTEIDE sisedemokraatia on erinev. Reformierakonnas saavad aastakoosolekul hääletada kõik liikmed. Isamaaliidu suurkogul oli ette nähtud üks esindaja iga viie liikme kohta, sest Estonia kontserdisaalis oli kindel arv toole.

Kõik tahtsid, aga vähesed pääsesid presidenti valima. Tartu piirkonna 66 mandaadist läks ligi kolmandik eelisjärjekorras nomenklatuurile. Ministritele, riigikogu liikmetele, kokku 11 liiki tegelastele. Vabadele kohtadele oli üle saja soovija, kellest Tulviste-meelne juhatus valis välja "aktiivsemad".

Tallinnas tahtis kahtsadat pääset kolmsada parteilast. Kelami toetajate autoriteedil Andres Luusil viskas jagelemine nii üle, et ta ihaldatud mandaadist üldse loobus.

Aprilli algul korraldas Noor-Isamaa Tartus ja Tallinnas kandidaatide vahel kolm avalikku debatti. Jaanika Kressa süüdistab, et "pooled Tulviste küsimused peideti ära".

Debatti juhtis 22aastane avaliku halduse tudeng Meelis Niinepuu. Tema kahtlustab, et solvavaid küsimusi vorpisid Isamaaliidu enda liikmed.

"Hr. Tulviste, Te tahate ennast proovile panna. Kas Teie alaväärsuskompleks on pärit lapsepõlvest?

Kas Teil selg valutab?

Näidake palun, kust kohast Teie selg valutab!"

9. APRILLIL ÜLLITAS Noor-Isamaa pressiteate, et mõlemad mehed on esinenud võrdselt tugevalt. "Nad on tõestanud oma suurepärast sobivust presidendi kohale," kiitis Ingvar Pärnamäe.

10. aprillil tuli uus sõnum. Nüüd oli Tulviste parem, sest "Kelami vaieldamatud teened jäävad eelmisesse kümnendisse".

Samal päeval kohtusid Stenbocki majas Laar, Kelam ja Tulviste. Peaminister vajas Kelamilt kinnitust, et kaotuse korral ei lase ta ennast hiljem uuesti üles seada. Kelam omakorda tahtis ausõna Tulvistelt.

Pressiteade tänas kandidaate kampaania "väärika ja eetilise teostamise eest". Tegelikult toimus jalgpallimatsh, kus iidoli kasuks lõid käega väravaid nii kohtunikud kui pealtvaatajad.

SUURKOGU PÄEVAL ENNUSTAS ajakirjandus Kelami võitu. Postimees väikest (291:276), SL Õhtuleht suuremat (300:267).

Samal nädalal oli pidanud 68. sünnipäeva patendiameti peadirektor Matti Päts. Üks õnnitlejatest oli Andres Ammas, teine Mart Laar. Kas Konstantin Pätsi pojapoeg ikka seab oma kandidatuuri üles? Pätsil polnud aega.

Miks see oluline oli? "Päts oleks võinud võtta kuni kolmandiku Kelami häältest," arvab isamaaliitlane Mart Raudsaar.

Kelam teadis, et võistlejatel on häda Tulvistele toetuskõneleja leidmisega. Ministrid Jüri Luik, Tõnis Lukas ega Tarmo Loodus ei soovinud hakata kelamlaste viha piksevardaks.

Enne ürituse algust Estonia kontserdisaalis kuulis kirjanik Arvo Valton, kes Tulviste kasuks kõne peab. See oli talle shokk.

Veel 3. aprillil oli Ammas kirjutanud listis: "Ma ei kavatse olla mingil moel Kelami vastu."

Tegelikult murdis mees lubadust ehk tegi reaalpoliitikat juba järgmisel päeval. Isamaaliidu Läänemaa piirkonna juhatuses teatas Ammas oma eelistuse ja soovitas Tulvistet teistelegi.

Valton pidas saali ees kinni peaministri enda. Ärge tehke seda! Laar pööras pilgu kõrvale ja kinnitas mokaotsast jätkuvat toetust Kelamile.

Peaminister pidas sõna. Kelami "ettevalmistus presidendi koha täitmiseks on muljetavaldav ning tõhus".

Laar poetas lause partei aastaaruande lõpus. Järgnes vabandus: "Samas on Isamaaliidu esimehel erakonnas vaid üks hääl." Ta ei tohtinud kiita Kelamit liiga palju.

Ammas oli saanud öösel sõba silmale neljaks tunniks. Otsuse ise kõnelda oli ta teinud alles üleeile õhtul. 50realise tekstiga olid näinud vaeva viis inimest, sealhulgas Mihkel Mutt. Hiljem ütlesid ka kelamlased, et see oli päeva parim kõne.

"Tulvistel on oluliselt suuremad võimalused saada presidendiks. Kutsun hääletama tema poolt!"

AINUS VASTUHAKK SURUTI kiiresti maha. Üksikvõitleja Toivo Külaviir nõudis, et presidendikandidaat valitaks enne Laari kinnitamist erakonna esimeheks. See oleks tähendanud sündmuste väljumist tagatoa kontrolli alt.

Järgmisel hetkel seisis Jaanus Reisner paremal rõdul püsti, käsi pikalt välja sirutet. See tähendas "ei'd". Enamik saalist ei saanud aru, mida nad hääletasid. Kelami rahvas mängis oma viimase võimaluse organiseerimatusega ise maha.

Noorisamaalane Meelis Niinepuu sättis pulti madalamale, et tulev president rääkima ulatuks.

Tulviste kõne oli katastroof. Psühholoogiaprofessor ei suhelnud kuulajatega. Suur ekraan saali ees näitas prillidega habemikku, pilk paberites kinni. Ta nägi välja nagu pahur päkapikk.

Piisavas häälte ülekaalus veendunud Laari tagatuba oli unustanud inimliku teguri. Tulviste oli kõne ise kokku kirjutanud, kasutades selleks toetajatelt saadud mõtteid. Postimehe ajakirjanik luges kokku, et aplaus kestis 23 sekundit.

Kelami esitus oli mäekõrguselt üle. Kuid temagi tegi apsu, kui PR-mees Eero Raun näitas sõna "teadlane" juures seinale Tulviste pilti. Mõnede meelest lahe, teiste arvates häbematus.

Kelami hüüu peale "Eesti on üles tõusmas!" kargas üle kolmandiku saalist püsti ja plaksutas ligi minuti. See pidi olema võit!

VEIDI ENNE hääletustulemuste avalikustamist ilmus saali peasekretär Ammas. Ta vaatas Laari poole. Pilgud kohtusid, Ammas noogutas ja Laar naeratas. Peaminister sai aru, et on võitnud.

Info häältelugemise seisust jõudis ka riigikogu liikme Vardo Rumessenini. Ta läks Laari juurde.

"Tulvistel on rohkem hääli!"

"Väga hea," vastas Laar.

Rumessen ei uskunud oma kõrvu. Veidi varem oli ta kiitnud Laari heade lausete eest Kelami toetuseks.

Tulviste sai 264 ja Kelam 249 häält. 15 häält?!

Kelamlased seisid jahmunult. Organist Andres Uibo hakkas orelil mängima Tomaso Albinoni barokkmeloodiat Adagio. Inimestele tundus, et nad viibivad matustel.

Paar päeva varem olid Kelami nõustajad teinud videotreeningut nii võidu kui kaotuse puhuks. Janek Mäggi oli esinenud taas ründava ajakirjanikuna ja esitanud kõiki mõeldavaid küsimusi.

Pärast pooldajate lohutamist läks Kelam väikese kaaskonnaga Toompeale. Riigikogu aseesimehe kabinetis joodi teed ja vett. Ees ootas ettekavatsetud puhkus Mallorcal.

Endiselt Kelami särgis Edda Emilie Kressa läks ema juurde: "Mingid teismelised ütlesid meile, et nüüd ei ole lastel enam kindlat tunnet."

Millegipärast oli Tulvistel kaotaja ilme. Seevastu Laari nägu rõkkas rõõmust. Peaminister oli muutnud ajalugu, ilma et oleks jätnud kusagile oma sõrmejälgi.

Õhus hõljus Laari needus: Kes Isamaaliidus tema vastu käe tõstab, see häda kaela tõmbab. 1998 oli Kelam kutsunud parteid Laari maha kandma...

AVALIKKUS EI SAANUD mustkunstist aru. SL Õhtuleht teatas: "Kulisside taha ei jäänud seekord midagi." Rein Ruutsoo kirjutas Areenis: "Vaatamata peaministri ennastohverdavale Kelami-toetusele suutis Tulviste paarinädalase kampaaniaga põrmustada Laari tulevikuplaanid."

Kelamlastel kulus toibumiseks nädal. 22. aprillil valmis Isamaaliidu kultuuritegelaste pöördumine.

"Kas peasekretär Ammas toimis erakonna esimehe Mart Laari nõusolekul, või ei suutnud erakonna esimees kontrollida peasekretäri tegevust?"

14 allakirjutanu hulgas olid Mai Murdmaa, Eve Pärnaste ning riigikogu liikmed Kadri Jäätma, Jaana Padrik ja Vardo Rumessen. Hammas hamba vastu, nõudis tekst Ammase vallandamist.

Teine protestikiri valmis Tartus (42 allkirja) ja kolmas Viljandis (18 allkirja).

Isamaaliidu volikogu arutas neid aprilli lõpus Tartus.

"Tulviste toetamine on üks paremaid asju, mis ma elus teinud olen," õigustas ennast Ammas. Umbusalduskatse kukkus kolinal läbi.

"ERAKOND ON LõHENENUD," on Vardo Rumessen kurb. Ta pole ainus, keda ükski vägi ei sunni hääletama päris presidendivalimistel Tulviste poolt.

Väike osa Isamaaliidust valmistab põranda all ette uusi aktsioone. Kelam peab ikkagi kandideerima presidendiks!

Partei juhtkond seab end valmis võitluseks Toomas Saviga. Abi on küsitud ka Kelamilt. Vastused pole just entusiastlikud.

Valitud toetajad on saanud Kelamilt isikliku tänukirja: "Täna võin oma senist tööd kokku võtta psalmisti sõnadega: "Kes Tema poole vaatavad, säravad rõõmust ja nende palgeile ei tule kunagi häbi.""

Jaanika Kressa neli last kannavad endiselt uhkusega prillidega onu särke.

Laar kasutab Tulvistet ära

Mart Laari meeskond laiendab Isamaaliitu hoogsalt rahvuslikust nishist väljapoole. Näiteks 1999 riigikogu valimiste eel kasvas partei populaarsus tänu Jüri Mõisa tulekule 9-11 protsendilt 16 protsendile.

Uus liin näeb ette "rahvusliku partei" muutmist "rahvaparteiks". See tähendab võistlust Reformierakonnaga.

Selleks värvatakse uusi liikmeid, kes näevad maailma ERSP veteranidest erinevalt. Nende hulgas on kirjanik Mihkel Mutt, peaministri majandusnõunik Kersti Kaljulaid, poistebändi Noorkuu lauljad Rein Kahro ja Martti Meumers ning majandustudengid. Partei otsib oma venelast ja rohelist.

Tunne Kelam poleks sobinud liberaliseeruva Isamaaliidu presidendikandidaadiks. Peeter Tulviste ei karda öelda, et "ajaloo käigus aated muutuvad".

Kuigi uus poliitika on valminud Laari ajutrustis, ei propageeri seda peaminister ise. Tal on ohutum teha perestroikat Tulviste suu läbi.

Tarmo Vahter

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare