Eelarve: kell viis kella ei kukkunud
“Rahandusministeeriumisse me kirja ei saatnud, minister Juhan Parts läks nende mõtetega kabinetiistungile,” teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium pärastlõunal. Kell seitse võis rahandusministeerium kinnitada, et kõigi ettepanekud on kohale jõudnud.
Kohusetundlikult täitsid Ivari Padari soovid reformierakondlastest justiits-, välis-, sotsiaal-, keskkonna- ja kultuuriminister. Lihtne oli ka rahvastikuministril leida oma õhukesest eelarvekesest 5,6 miljonit krooni.
IRL-i ministrite põtkimise taga näevad opositsionäärid ja poliitvaatlejad peaministripartei järjekordset teistel naha üle kõrvade tõmbamist. Reformierakonna valimislubadused, nagu tulumaksu vähendamine, vanemapalk jms, on kenasti seadustesse jõudnud ning välja kuulutatud kärpimisskeemi järgi nende kallale ei minda.
IRL-i ministrid saavad oma põhiseisukohtade kaitseks – kaks protsenti kaitsekulutusi SKT-st 2010. aastaks, hariduse ja teaduse prioriteet – tugineda valitsuslepingule, kuid see pole ju seadus.
Kärbete kallale võinuks asuda kahes jaos, millest esimese ringiga oleks maha läinud mittepoliitilised summad, nagu ministeeriumide ja nende haldusalade personali- ja majandamiskulud. See on see osa, mille üle praegu ka ei vaielda: tulemuspalkadest ja suvepäevadest loobumine, IT-uuenduste edasilükkamine, kontoriruumide renoveerimine. Need on märksõnad, millest avalikkusele meelsasti teada antakse.
Vaataks lepingu üle
Sisuline kärpimine peaks käima ja ju käibki poliitiliste lubaduste ning seadustega kaetud kulude teemal. See aga tähendaks koalitsioonilepingule näkku vaatamist ning uuendatud-õgvendatud ühisarusaama. Praegu on aga suur segadus, millest asjaosalised ehk saavad aru, kuid teistele kostab populistliku sõnavahuna. Analüüsitud ettepanekud jõuavad valitsuse lauale nädala pärast.
EPL.EE kommentaatorid soovitavad, kuidas kärpida riigieelarvet
Aavo:
•• Kulusid võiks kärpida eeskätt kahest kohast. Esmalt valitsemiskulude arvelt. Riigiaparaati võiks kõvasti vähendada, sest iseseisvuse taastamisest alates on riik suuremalt jaolt juba üles ehitatud, nüüd me ei vaja enam nii suurt aparaati, lisaks areneb ka e-riik, mis lisab efektiivsust asjaajamisse. No ja mis teha, lükkame selle Tallinna–Tartu maantee ka aastakese edasi.
Lisan kommentaari:
•• Ära jätta kõigepealt ristisammas, mis pole mingi kaitsekulutus – kaitseministeerium kasutab raha ju täiesti ebasihipäraselt. Ministeeriumide liitmisse ei usu, ministri ja raamatupidaja pealt suurt kokku ei hoia, siis niikuinii hakatakse tekitama uusi kantslereid. Ministeeriumid võiks lihtsalt poole väiksemaks teha. Praegu on nad endale haaranud igasuguseid projekte, millele võetakse jälle uus inimene peale, selle asemel, et suunata projekt allasutusse. Aga siis muidugi jäävad ametnikud lisatasudest ja mõnusatest komandeeringutest ilma...
Kaer:
•• Mida võiks kindlasti teha, on mitte enam üksikisiku tulumaksu vähendada. Mida see 100 rohkem kätte jäänud krooni kuus mediaanpalga saajale ikka annab. Kokku tuleb aga selline summa, mille eest saab kas või 5–6 vabadussammast püstitada (või siis mitte toimetulekutoetuste maksmist vähendada või ravijärjekordi minimeerida).
Kuludekokkuhoidja:
•• Mina teeks ettepaneku esmalt maavalitsuste kaotamiseks – piisab täiesti regionaalministri büroost selleks ning osa funktsioone anda KOV liitudele ning KOV-dele tagasi. Seejärel võiks kokku liita põllumajandusministeeriumi ja majandusministeeriumi, moodustades MKM-i alla põllumajandusameti, osa funktsioone annaks ka PRIA-le üle anda.
Kui palju peab keegi kärpima
Mõni miljoneid
Mõni pea pool miljardit
•• Kaitseministeerium 440 mln
•• Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium 400 mln
•• Sotsiaalministeerium 397 mln
•• Kultuuriministeerium 189 mln
•• Välisministeerium 92 mln
•• Rahandusministeerium 90 mln
•• Keskkonnaministeerium
83 mln
•• Põllumajandusministeerium 68 mln
•• Rahvastikuminister 5,6 mln
•• Haridus- ja teadusministeerium ?
•• Justiitsministeerium ?
•• Siseministeerium ?
•• Riigikantselei ?
Mis jääb tegemata või
saab vähem tehtud
•• Välisministeerium lükkab edasi Madridi saatkonnahoone ostu ning Budapesti ja Londoni saatkonnahoone renoveerimise.
•• Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium lükkab edasi jäälõhkuja ehitamise ning vähenevad teede korrashoiuks ja ehituseks mõeldud summad.
•• Justiitsministeerium sulgeb Viljandi vangla ja vähendab Murru vangla koosseisu.
•• Ülevaatamisele läheb lastehoiuprogramm.
•• Vähenevad pühakodade investeeringud.
•• Osaliselt lükatakse edasi maa-ameti arhiivi ehitamine, külmutatakse Tartumaa keskkonnamaja renoveerimine, vähendatakse keskkonnajärelevalvesse lisatöötajate palkamist.
•• Mitte-eestlaste integratsiooni sihtasutuselt võetakse maha kolm miljonit krooni.
•• Rahvuskaaslaste programmist arvatakse maha miljon krooni.
