Ühtlasi viitas Padar, et esimese kolme kuu laekumised on vastanud eelarvele, ja lisas, et iga eelarvest väljavõetud miljard jahutab tegelikult ühel või teisel viisil majandust veelgi. „Valmis­olek ja eeltöö järgmiste sammude tegemiseks peab muidugi käima. Praegusel juhul tegime ühe sammu ära ja see on kõva sõna,” lisas ta.

Sellega viitas rahandusminister esmaspäeval langetatud otsusele, millega koalitsioon lep­pis kokku 2,566 miljardi krooni suuruse kärpe. „Eelmisel nädalal jäid ju üles vaidlused, et kui teise samba külmutame, siis kuidas edasi toimida. Koalitsioonipartnerite ettepaneku kohaselt võinukski see toimuda nii, et on külmutamine ja pärast soojendamine ning mingit hilisemat kompensatsiooni ei tulegi. See, et eile saavutati hilisema kompensatsiooni osas kompromiss, oli väga suur asi ja see oligi eilse päeva kõige suurem teema,” selgitas rahandusminister esmaspäevase kabinetiistungi tausta.

Mitu faktorit

See, kas lisaks seni kärbitule tuleb siiski leida kokkuhoiukohti veel nelja miljardi jagu, selgub pärast aprillilaekumiste analüüsi ja 22. aprillil avaldatavat Eesti Panga majandusprognoosi. „Samuti sel­lest, milline saab olema töötukassa nõukogu otsus töötukassa kohta,” lisas Padar.

Rahandusminister ei näe siiski võimalust, et võimalikku nelja miljardi krooni suurust auku oleks võimalik täita ainult kärbetega. „Selge, et siin on mängus nii kärped kui ka maksud,” ütles Padar.

Maksutõusuna kerkiks päevakorda näiteks töötukassa maksemäära tõstmine praegu seaduses ette nähtud kuni kolmelt protsendilt viieni. „Teine asi on see, et sellel aastal saame rääkida ainult sellistest maksudest, mis ei mõjuta inflatsiooni, ehk siis á la üksikisiku tulumaks. Need valikud on meil mais ees ning nende osas tuleb vaidlused pidada ja lahendused leida,” ütles Padar.