Millega Niguliste kirikuhoone kosilasi tõmbab? Kas hilisgooti arhitektuuri või Tallinna magusaima paigaga? Kas eksponeeritavate kunstiteostega, mida peetakse Eesti väärtuslikemaiks ja mis on tuntud ka Euroopa kunstiringkondades? Bernt Notke "Surmatantsuga", Hermen Rode altariga või äsja avatud hõbedakollektsiooniga?

"Kaks miljardit krooni," hindas läinud aastal rahvusvaheline ekspertgrupp nende kunstiteoste väärtuseks. Nad rõhutasid Niguliste kiriku ja tema kunstivarade unikaalsust just Euroopa kontekstis. "Kirik, mis oma põhiosas on üles ehitatud 15. sajandi kujul, on ise väga väärtuslik kunstiteos, võimaldades jälgida sakraalarhitektuuri arengut alates 13. sajandist kuni 20. sajandini."

Nüüd nõuab Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (EELK) Nigulistet endale - koos kõige kiriku juurde kuuluva hinnalise varaga. "Ülekohus tuleb heastada ja kirik peab saama Niguliste tagasi," räägib Mati Maanas, kes tegeleb luterliku kiriku kinnisvara haldamisega.

Niguliste kinnistu kuulus enne sõda kogudusele. 1939. aastal, kui Hitler kutsus baltisakslased koju, lahkus siit kaks kolmandikku pihtkonna liikmetest. Kirik likvideeris Niguliste koguduse.

Kaks aastat hiljem, kui Eestimaal möllasid võõrväed, riigistas uus võim kiriku aluse maa ja ümbritsevad elamud. 1944, Tallinna pommitamise ajal, sai see piirkond meeletu löögi. Niguliste hoonest, mis kuulus tol momendil veel luterlikule kirikule, jäid järele varemed. Aasta hiljem riigistati ka need.

Romantiline ahervare ehtis muruplatsi aastaid, rõõmustades noori, kes armastasid seal kohtamas käia. Tõenäoliselt oleksid seal praegugi varemed alles ja paik näeks sama hambutu välja kui muu Harju tänav, kui riik poleks otsustanud 1953. aastal pühakoda üles ehitama hakata. Ime, aga Nõukogude ajal otsustati ehitada kirikliku kunsti eksponeerimiseks muuseum.

Luterlik kirik on öelnud, et kui nad saavad kiriku tagasi, nõustuvad nad Niguliste kiriku riigile rentima või muul moel kasutusse andma. Nad moodustaksid ühisuse, kuhu kuuluksid kirik hoonega ning linn ja riik, kes toetaksid hoone ülalpidamist.

Hea äriplaan - kirikuisandad tahavad saada omanikuks, ent veeretada omanikukohustused linna ja riigi kanda. Praegu maksab kiriku haldamine aastas kaks miljonit krooni. Luteri kirikul seda raha pole.

"Muinsuskaitseinspektsioon saab igal aastal kümneid taotlusi ja palvekirju EELK kogudustelt mitte ainult restaureerimis- ja hooldustöödeks, vaid isegi küttearvete tasumiseks," põhjendab riigi muinsuskaitse juht Anneli Randla oma seisukohta jätta kirik riigile.

Ka seadused räägivad selle poolt, et Niguliste peaks jääma riigile.

Tegelikult pole kogudustki, kellele erastada, kuid Tallinna Praostkonna Praost Gustav Piir vaidleb sellele vastu.

"Kogudus on olemas, ta liideti omal ajal Toomkogudusega. See, mis likvideeriti 1939, oli saksa kogudus. Aga tänane eesmärk on Niguliste koguduse taasaktiviseerimine."

Samas teame, et kirikul ruumipuudust ei ole. Vastupidi, 164 koguduse peale on ainult 48 000 liiget. Kust võtta uue koguduse jaoks inimesi?