Jaagup Kippar kirjutas möödunud nädala parimaks lugejaarvamuseks saanud kommentaari Rein Taagepera arvamusartikli "Bakalaureusetöö luigelaul" juurde.

Arvamuse avaldame siinkohal uuesti, autor võtku lahkesti toimetusega ühendust, et auhinna asjus kokku leppida: online@epl.ee


Julge mõte. Eriti pärast seda, kui mõniteist aastat tagasi sai kõva lahing peetud, et põhjalikule loodusteaduste liiterialale viieaastane õpe alles jääks. Ning siis tähtsad tegelased seletasid, et nelja aastaga saab ka, kui pedagoogika seest välja võtta ja lisaaastasse paigutada. Argumente kuulates jäime lõpuks isegi nõusse. Kui paar aastat hiljem neli aastat kolmeks muundati, siis käis see nõnda kähku, et ei saanud tugevasti reageerimagi hakata. Isegi tõsiselt täispika õppe eest seisnud professor Jaan-Mati Punning vaatas, et tuuleveskitega ei tasu võidelda ning nõustus kolmeaastase kava kinnitama ja kolmeaastase õppega tegelased viieaastaste kõrvale bakalaureuseks lubama. Samas vähemalt oma tähelepanekute järgi ei pruugi õppeaja pikkusel ning uurimistöö kvaliteedil nõnda otsest seost olla kui aastate arvu järgi aimata võiks. Sest juba keskkooli lõpust tulnud tase valdkonniti on niivõrd erinev, et mõnigi parema ettevalmistusega keskkoolilõpetanu suudab arutlustes koos kolmanda kursuse rahvaga edukalt kaasa lüüa. Ka on enesel ja mitmelgi kursusekaaslasel esimene "kursusetöö" osutunud värskemaks ja tugevamaks kui mõnigi hilisem kirjutis. Olgugi, et aastatega tuleb juurde uurimis- ja kirjutamiskogemusi ning taustaandmeid. Aga esimene suurem uurimistöö, mida sai aasta otsa suure põnevuse ja hasardiga kirjutatud, see tuli mõnelgi nõnda põhjalik ja põnev, et võis sealsetele tulemustele ning tehtu kaudu õpitule veel päris mitme aasta jooksul toetuda. Hilisemad kirjutised kipuvad kergemini rutiiniks muutuma ning sealtkaudu on juba raskem komisjoni silmi särama panevat tulemust saavutada. Igati olen nõus artiklis pakutuga, et rohkem tasub seminarides oma töödest ja tulemustest kaastudengitele ning ka muudele huvilistele teada anda. Esinemis- ja arutlusoskuse arendamine nagunii. Aga piisavalt sageli suudavadki õppurid oma uurimistöö käigus selliseid pärle üles leida ja kokku panna, mis väärivad laiemat kõlapinda. Kui ikka põneva teemaga pikemat aega usinasti tegelda, siis jääbki paratamatult tähtsaid asju silma. Ning kui need pärlid ka avalikku ajakirjandusse ei jõua, siis vähemasti omadel koolikaaslastel võiks neist ikka elu- ja erialateel kasu olla.