Eelrühm Antarktikasse juba jaanuaris

 (12)

Eelrühm Antarktikasse juba jaanuaris
Mart Saarso

Kõik firmad ja eraisikud on oodatud Eesti polaaruurimisjaama rahaliselt toetama.
Eesti Antarktika ekspeditsiooni esimene neljaliikmeline rühm plaanib sõita juba jaanuaris Lõunamandrile, et teha tulevase Eesti uurimisjaama ümbruses keskkonnamõjude analüüs.

Eesti viimaste aastate ühe ambitsioonikaima teadusprojekti eelekspeditsiooni maksumus on ligi 1,8 miljonit krooni, kuid eilse seisuga polnud eelarveraha veel koos. Ekspeditsiooni korraldava mittetulundusühingu juhi Mart Saarso sõnul on peamine lootus erafirmade sponsorabil.

“Seepärast pöördub mittetulundusühing Eesti Antarktika Ekspeditsioonid avalikkuse poole üleskutsega toetada projekti,” ütles Saarso. “Tahaks loota, et Eestis leidub piisavalt tulevikku vaatavat mõtlemist ning ühiste jõududega suudame säilitada oma seni saavutatud positsiooni Antarktika lepingu süsteemis.”

Keskkonnamõjude analüüsi tegemine Rossi mere ääres Victoria maa rannikul on möödapääsmatu, saamaks luba sinna uurimisjaama rajamiseks. 2006. aastal ekspeditsiooni alustamiseks tuleb analüüs teha jaanuaris.

Nagu Eesti talv

Saarso sõnul tähendab eelekspeditsioon ligi kuuajalist elamist kohapeal telkides ning väga intensiivset tööd. Temperatuur peaks siis olema seal paarist plusskraadist kuni viieteist külmakraadini. “Esineb ka tugevaid liustikutuuli, kuid üldiselt on tingimused võrreldavad Eestimaa talvega, kui ootamatu lumetormi võimalus välja arvata,” ütles juba aasta tagasi jaanuaris Victoria maal käinud Saarso. Lisaks temale osaleksid Eesti teenekaim Antarktika uurija Enn Kaup, geoloogiainstituudi direktor Alvar Soesoo ja pedagoogikaülikooli keskkonnakorralduse õppetooli dotsent Tõnis Põder. “Töö hakkab toimuma n-ö kahes lahingupaaris, sest üksinda sel mandril ringi liikuda pole ohutuse mõttes otstarbekas,” ütles Saarso. Aastaid Antarktika järvi uurinud Kaup analüüsib “Eesti oaasi” järvi ja vooluvett, Soesoo hooleks on kohalik pinnas, kivimid ja setted ning Põder kirjutab kokku keskkonnamõjude hinnangu. “Tema ampluaa tuleb väga lai, võiks öelda kõikehõlmav,” lisas Saarso, kes ise tegeleb kaardistamisega ning teeb mõõtmisi rannikumeres.

Mida teadlased uurivad?

•• Keskkonnamõjude hinnang tähendab, et teha tuleb terve kompleks mõõtmisi ja uuringuid, alustades jaama asukoha ja selle ümbruse kaardistamisest.

•• Määrata järvede valgalad, pinnase omadused ja suvise sulamise sügavus, taimestiku levik ja liigiline koostis, linnu- ja loomaliigid, järvede vee omadused ning nendes leiduvate organismide levik ja liigiline koostis,rannanõlval elavate organismide arvukus ning liigid jne, loetles Mart Saarso.

•• Selle mõte on fikseerida looduse seisund enne jaama rajamist ning anda võimalikult täpne prognoos, millised on rajatava jaama mõjud keskkonnale.

Kuidas toetada Eesti polaaruurijaid?

•• Ekspeditsiooni toimumise hüvanguks saab teha ülekandeid arvelduskontole 17000601858 Nordea pangas.

•• Lisainfo saamiseks võib helistada Mart Saarso telefonil 52 28 513. Ükski toetus pole liiga väike ja kõik toetajad avalikustatakse, juhul kui neil midagi selle vastu pole.

Vormistage Eesti Päevalehe soodushinnaga püsimaksetellimus ning nautige Eesti kvaliteetseimat ajakirjandust oma postkastis vaid 30 sendi eest päevas! Vaata siit

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare