Jäätmete ja prügi definitsioonide üle arutletakse jätkuvalt ning päris üksmeelele pole jõudnud ka erinevate riikide seadusandjad. Siiski saab eristada prügi liike, mis nõuavad erinevat käitlemist. Tallinna jäätmehoolduseeskiri toob välja, milliseid jäätmete liike peab eraldi käsitlema.

Oluline on teada olmejäätmete erinevad tüüpe, kuna neid käideldakse erinevalt. Siin on loetletud kõige tavalisemad koduses majapidamises leiduvad olmejäätmed. Olmejäätmetele lisaks vaadeldakse eraldi veel ehitusprahti, tööstuslikke jäätmeid, vanakraami jm, kuid nendega puutub tavainimene harvemini kokku.

##Segajäätmed. Toidujäätmed on orgaanilised jäätmed, mida eramajade omanikud saavad komposteerida. Muul juhul pannakse toidujäätmed eraldi kilepakendisse ning need lähevad muu prügiga koos prügilasse.

Paber ja kartong. Ajalehed, klantsajakirjad, raamatud, paberpakendid ja papp – kui ei ole kiletatud, võib paberprügi põletada kodukaminas. Igal juhul võib vanapaberi viia ka kogumispunkti, kust see viiakse ümbertöötlemisele ning tuuakse paberina taaskasutusele.

Plastmass. Plastik looduses ei lagune ning vajab seetõttu käitlemist. Plastikjoogipudelid tuleb viia taarakokkuostupunkti, kust need lähevad ümbertöötlusse. Eraldi kogutakse plastjäätmed, mis pole taaskasutatavad ning hävitatakse.

Klaas. Tuleb eristada korduvkasutatavat klaasi (erinevad joogipudelid), mida ostavad taarapunktid ning klaasjäätmeid (muu klaastaara, aknaklaas ja klaasnõud), mis lähevad klaasimurruks, ümbersulatamisele ning sealt edasi samalaadsete esemete tootmiseks, kuna klaas on ainulaadne materjal, mille omadused taaskasutamisel ei halvene.

Metall. Alumiiniumtaarat ostavad taarapunktid, sealt viiakse metallikokkuostu. Edasi kasutatakse toorainena näiteks lõhkeainetööstuses. Metallikokkuostu viiakse ka kõik muud äraviskamisel kuuluvad metallist esemed.