Eesti allilm kardab Balkani konkurente
Allilmaautoriteetide viimasel ajal üha kasvavat ärevust Euroopa Liidu laienemisega kaasnevate ohtude ees on täheldanud Eesti jõustruktuuride kriminaalluure. Andmed näitavad, et autoriteetide kohtumistel, ühistel saunaõhtutel ja jalgpallimängudel on võõrkurjategijate võimalik sissetung tõusnud pea sama aktuaalseks teemaks nagu hiljutine suhkruhinna tõus Eesti kodudes, kirjutab Postimees.
Ajalehte allika väitel ei tähenda ärevus mingil juhul seda, et valdavalt venekeelne Eesti allilm tunneks hirmu näiteks Kosovo albaanlaste ees.
«Päevakorral on hoopis küsimus, mida teha, kui albaanlased, hiinlased või kes iganes peaksid kunagi üritama nende turule imbuda,» sõnas kohaliku allilma käekäiku jälgiv politseitöötaja. «Kuidas neid kontrolli alla võtta, maksustada ja panna alluma allilma juhtiva ühiskassa põhimõtetele. Nad tahavad täna ebameeldivateks üllatusteks valmis olla, ehkki nad kõik soovivad väga, et ükski Aasia või Balkani rühmitus siia üldse ei tuleks.»
Keskkriminaalpolitsei organiseeritud kuritegevuse talituse ülemkomissari Ahti Truupõllu sõnul on kurjategijate mure mõistetav. On ju Eesti allilm kuritegeliku turu omavahel praeguseks üsna täpselt ära jaganud. Omavahelised verised arveteõiendamised on tänaseks juba unustatud, valitseb kord ja paljud autoriteedid üritavad veelgi enam legaalsesse ärisse üle kolida.
Põhjust kirjeldatud kartuseks on aga küllaga. Europoli läinud aasta Euroopa organiseeritud kuritegevust puudutav aruanne annab Kosovo albaanlastele ja muudele Balkanilt pärit grupeeringutele hirmuäratava hinnangu.
1990ndate keskel Balkani sõdade ajal ja järel ELi riikidesse põgenenud ning pea kõikjale ämblikuvõrguna oma rühmitused loonud albaanlasi nimetab Europol erakordselt vägivaldseiks ja jõhkraiks. «Eriti veel siis, kui nad võistlevad teiste kuritegelike gruppidega,» teatab raport.
Nii allilma kui ka politsei jaoks kergendavalt mõjuv näide on Soome. Politsei Põhjamaade sideohvitseri Martin Ilumetsa selgitusel kardeti Soomes, et pärast ELiga ühinemist sinna saabunud somaalia, kurdi, albaania ja vietnami põgenikud haaravad peagi allilmas võimu.
«Tänavakuritegevus – vargused, huligaansused, röövimised – kasvas pärast nende paikseks jäämist küll järsult, kuid tõsiseltvõetavaid rühmitusi pole nad tänaseni suutnud luua,» kirjeldas Ilumets. «Soome allilma ohjavad täna peamiselt soomlased ning eestlased ja venelased.»
Küll aga näitab kriminaalluure, et ELiga liitumise valguses on juba pikka aega Eesti vastu aktiivset huvi tundnud Peterburi ja Leningradi oblasti võimsaim kuritegelik ühendus – Tambovi rühmitus.
